Gripp on raske hingamisteede nakkushaigus. WHO ja ECDC ekspertide hinnangul põhjustab gripp maailmas 40 000 kuni 220 000 surmajuhtu aastas ja igal gripinakkuse hooajal haigestub 5–15% riigi elanikkonnast. Eestis haigestub grippi üle 10 000 inimese aastast, kellest ligi 1000 satub gripi tõttu haiglasse. Neist omakorda ligi 9% satub intensiivraviosakonda ja 5% sureb.
Gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi (oktoobrist detsembrini). Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist.
Vaktsineerimist viivad läbi vastava väljaõppe saanud tervishoiutöötajad. Kaitsesüstimiseks tuleb pöörduda enda perearsti poole, vaktsineerimist teostavasse apteeki või vaktsineerimiskabinetti. Leia endale sobiv vaktsineerimiskabinet siin.
2024. aastal on tasuta gripivaktsiin kättesaadav üld- ja erihoolekande (ööpäevaringse ja kogukonnas elamise) teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, lapseootel naistele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele.
Tasuta vaktsineerida saab perearsti juures või apteegis. Apteekides toimub vaktsineerimine läbi Tervisekassa lepingupartnerite. Täpsema info apteegis vaktsineerimise kohta leiab aadressilt: www.vaktsineeriapteegis.ee/gripp
Endale sobiva vaktsineerimiskabineti leiad siit.
Gripp
Gripp on äge viiruslik haigus, mis levib puhangute, epideemiate või isegi pandeemiatena. Grippi võivad haigestuda kõik, sõltumata vanusest. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed, sest nad sageli kas ei tea või ei järgi hügieeninõudeid, samuti veedavad nad pikalt aega rühmaviisiliselt.
Gripp võib kulgeda raskelt ja viia hospitaliseerimiseni igas vanuses, kuid kõige sagedam on haiguse raske kulg, tüsistused või surmajuhud eakate ja kroonilisi haiguseid põdevate inimeste seas.
Gripp on piisknakkus, mis levib peamiselt aevastamise või köhimise teel, aga ka kokkupuutel erinevate pindadega, näiteks hõõrudes pesemata käega oma nina või puudutades teise inimese nina või suud. Haigestunu ohustab teisi inimesi juba päev enne sümptomite ilmnemist ning kuni seitse päeva, väikelaste puhul isegi kuni 21 päeva, mistõttu on isikliku hügieeni reeglid väga olulised.
Gripi rasket kulgu võib ennetada vaktsineerimisega. Kuna gripiviirus on muutuv ja haigusel tekib pidevalt uusi tüvesid, uuendatakse gripivastast vaktsiini igal hooajal, et see pakuks kaitset just viimaste ja kõige levinumate tüvede vastu. Immuniseerimist tuleb samuti uuendada igal aastal.
Gripi statistika leiad Terviseameti veebist.
Gripi sümptomid ja tüsistused
Gripi peiteperiood on keskmiselt 3–7 päeva. Nakkusohtlikuks muutub inimene päev enne sümptomite ilmumist ning nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva (väikelastel kuni 21 päeva).
Tavalisemad sümptomid on:
- haiguse äkiline algus,
- kõrge palavik (38°C ja rohkem),
- külmavärinad ning väsimus,
- köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu ning võib esineda hingamisraskuseid,
- võib esineda ka kõhulahtisust.
Gripi sümptomid ei erine oluliselt teistest ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitest, kuid gripp võib endaga kaasa tuua raskeid tüsistusi. Nendest on eriti ohustatud riskigruppi kuuluvad.
Sagedamini esinevateks tüsistusteks on:
- kopsupõletik,
- bronhiit
- neelupõletik
- nina kõrvalkoobaste põletik
- keskkõrvapõletik,
- neeruvaagnapõletik,
- krooniliste haiguste ägenemine,
- gripi tüsistused võivad lõppeda surmaga.
Gripi ravi:
- Parim viis ennetamiseks on vaktsineerimine.
- Haigestudes tagada puhkus ja piisav vedeliku tarbimine.
- Viirusvastaseks raviks kasutada arsti poolt välja kirjutatud retseptiravimeid.
- Sümptomite (palavik, köha, pea- ja lihasvalu jt) raviks kasutada apteegist saadavaid käsimüügiravimid.
STATISTIKAT grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumise kohta leiab Terviseameti kodulehelt .
Gripihooaeg kestab üldjuhul oktoobrist maini. Eestis jõuab gripiviirus reeglina ringlusse detsembri lõpus või jaanuari alguses, haigusjuhte registreeritakse kuni maini.
Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga ning on allpool nimetatutest märksa tõsisem haigus, sest võib tüsistusena tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Reeglina levib A-gripp kergemini ja kulgeb ägedamini.
Paragripi puhul on esmaseks kurguvalu ning tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha. Tekkida võib gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei möödu nädalaga, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid ei ole.
Adenoviiruse põdemine kulgeb sageli sarnaselt teiste hingamisteede haigustega. Lisaks võivad aga kaasneda silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Rahvasuus on seda ka silma- või kõhugripiks nimetatud, kuid maailm selliseid haigusi ei tunne.
RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.
Kindlasti peaksid kaaluma gripivastast vaktsineerimist riskirühmadesse kuuluvad inimesed:
- 60-aastased ja vanemad;
- kuni 7-aastased lapsed;
- 7-18-aastased (k.a) lapsed ja noorukid, kellel on kaasuvad haigused (südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet ja obstruktiivne kopsuhaigus)
- lapseootel naised;
- hoolekandeasutuse elanikud.
Lapseootel naistel võib gripp kulgeda raskelt ja põhjustada tõsiseid tüsistusi. Raseduse ajal tekivad immuunsüsteemi, südame ja kopsude talitluses ajutised muutused, mille tõttu võivad lapseootel naised põdeda grippi raskemal kujul. Grippi haigestumisel on lapseootel naistel suurem tõenäosus sattuda haiglasse ja ka surra. Gripihaige lapseootel naise veel sündimata last võivad ohustada enneaegne sünd ja alakaalulisus.
Vaktsineerimine hooajalise gripivaktsiiniga on ohutu ja kasulik valik kõigis raseduse järkudes. Maailmas vaktsineeritakse igal aastal hooajalise gripivaktsiiniga miljoneid lapseootel naisi ning see vaktsiin on neile ohutu. Pärast vaktsineerimist kandub ema immuunsus edasi ka lapsele, kaitstes teda esimese kuue elukuu jooksul. Kuna selles vanuses lapsi gripi vastu ei vaktsineerita, on emalt pärit kaitse lapsele kiireim viis vajalike antikehade saamiseks.
Vaktsineerimise tavalised kõrvalnähud on süstekoha valulikkus ja punetus. Mõnel inimesel võib tekkida ka peavalu, lihasvalu, palavik, väsimus või iiveldus. Need kõrvalnähud on kerged ja mööduvad kiiresti.
Gripp levib piisknakkuse teel vahetu kontakti kaudu haigestunud inimesega. Seepärast peab haige inimene alati katma köhides või aevastades suu ja nina puhta salvrätiga, mis tuleb pärast kasutamist kohe prügikasti visata. Salvräti puudumisel sobib suu katmiseks ka varrukas. Nii väheneb viiruse levik.
Gripiviirus püsib:
- kõvadel pindadel – 24-48 tundi;
- poorsetel materjalidel (riided, paber) – 8-12 tundi;
- viirusega saastunud kätel – kuni 5 minutit ning massiivsel saastumisel kuni 3 tundi.
Gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi (oktoobrist detsembrini). Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6. elukuust.
Vaktsineerimine on vastunäidustatud munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa ülitundlikkuse korral ja ägeda palavikulise haiguse ajal.
Täiendavad ennetusvõimalused:
- Kontakti vältimine haige inimesega või haigestumisel kontakti vältimine teistega.
- Rahvakogunemiste ja kätlemiste ning lähedaste kontaktide (alla 1 meetri) vältimine.
- Haigestumisel töölt või koolist koju jäämine.
- Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
- Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist).
- Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Gripp levib sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
- Tervislikud eluviisid. Piisav uni, füüsiline aktiivsus, stressi vältimine ning vedelike ja täisväärtusliku toidu tarbimine.
- Ühistranspordi vältimine haigestumiste kõrgajal.
Gripiviirus on iga-aastaselt ülemaailmses ringluses, mille tulemusel toimuvad viiruse molekulaarses struktuuris hulgaliselt muutuseid. Toimuvad muutused on küll väga väiksed, kuid nende kuhjumine mõjutab viirust sedavõrd, et eelmistel hooaegadel vaktsineerimisest või haiguse läbipõdemisest tekkinud immuunvastus ei ole uute viirustüvede suhtes spetsiifiline. Viimasest tingituna oleme iga uue gripihooaja eel silmitsi olukorraga, kus meie organismil puudub efektiivne kaitse uuel hooajal levivate gripiviiruse tüvede vastu võitlemiseks.
Gripiviirusele spetsialiseerunud teadlased ja spetsialistid seiravad viiruse ringlust ning hindavad, missugused gripiviiruse tüved levivad kõige tõenäolisemalt järgneval hooajal. Kogutud infot arvestades toodetakse kolme kuni nelja potentsiaalselt levima hakkava gripiviiruse tüve vastu vaktsiin. Seega sõltub gripivaktsiini efektiivsus sellest, kui sarnane on vaktsiini koostises olev viiruse antigeen tegelikult konkreetsel hooajal leviva viiruse molekulaarse struktuuriga. Gripivaktsiini efektiivsus on teiste vaktsiinidega võrreldes pisut madalam (ca 50%). Sellest tulenevalt ei hoia vaktsineerimine haigestumist ära kõigil vaktsineeritutel, kuid vähendab oluliselt raskekujuliste gripivormide ja surmajuhtude esinemist.
Soovitusi gripihaige põetamiseks kodus leiab siit.