7 põhjust, miks vaktsineerida ennast COVID-19 vastu
- Kaitsed iseend. Haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks.
- Kaitsed haiglaid. Vaktsineeritud inimesel väheneb koroona raske põdemise oht 4-5 korda. Esiteks ei hakka koroonaviirus vaktsineeritud inimestele nii hästi külge. Teiseks, kui nakkus siiski läbi murrab, põeb vaktsineeritud inimene haigust kergemalt. Tema võimalus haiglasse sattuda väheneb 2-3 korda. Kui sinna tuleb siiski minna, on ravi kiirem ja kergem.
- Kaitsed teisi. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda vähem saab koroonaviirus levida ning seda vähem on tõsiseid haigestumisi. End vaktsineerides kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad.
- Oled vähem nakkusohtlik. Uuringud on näidatud, et kui vaktsineeritud inimene haigestub, võib temalt leida elujõulist viirust vaid paari päeva jooksul, samas kui vaktsineerimata inimene võib olla nakkusohtlik nädala või isegi mitu. Seega, kui tahame kaitsta ka oma lähedasi, tasub kindlasti olla vaktsineeritud.
- Reisid vabamalt. Vaktsineeritud inimesed ei pea Eesti riiki sisenedes jääma eneseisolatsiooni vähemalt ühe aasta jooksul alates vaktsiinikuuri läbimisest. COVID-19 haiguse läbipõdenute isolatsioonivabastus kehtib kuus kuud alates tervenemisest.
- Käid vabalt restoranis, teatris ja trennis. Kui Sul on lõpetatud vaktsineerimiskuur, saad tõendiga teatrisse, kinno, spordiklubidesse, restoranidesse ja mujale, kus kehtivad piirangud.
- On üsna kindel, et COVID-19 ei kao ära, vaid jääb meie sekka ringlema. Seega vajame me kõik immuunkaitset, mille saab kõige ohutumalt just vaktsineerimise teel.
COVID-19 vaktsineerimise statistika
Kõik vaktsineeritud
(1 + 2 doosi)
827 437
62,21% elanikkonnast
Osaliselt vaktsineeritud
(1 doos)
39 669
2,98% elanikkonnast
Täielikult vaktsineeritud
(2 doosi)
787 768
59,23% elanikkonnast
Olulised viited
- Muu vaktsineerimise info reisijale, väikelapse vanemale ja teistele
- Kehtivad piirangud
- Üleriigiline digiregistratuur ja e-tervis
- Küsimused ja vastused
- Infovoldik (september 2021)
- Telefonis saab nõu küsida vajadusel perearsti infoliinil 1220 ning riigiinfo telefonil 1247
Augustist detsembri lõpuni töötavad maakondades vaktsineerimise koordinaatorid, kelle ülesanne on jagada infot ja nõustada, korraldada vaktsineerimise üritusi ning selgitada välja probleeme ja otsida neile lahendusi.
| Harjumaa | Kerli Vilk | kerli.vilk@hol.ee |
| Harjumaa/Tallinn | Hanna Jäe | hanna.jae@haigekassa.ee |
| Hiiumaa | Martina Martinson | martina.martinson@hiiumaa.ee |
| Ida-Virumaa | Sergei Andrejev | sergei.andrejev@ivol.ee |
| Jõgevamaa | Merle Mölder | merle.molder@poltsamaa.ee |
| Järvamaa | Maire Raidvere | maire.raidvere@jmh.ee |
| Läänemaa | Annaliisa Täht | annaliisa@sotsmaja.ee |
| Lääne-Virumaa | Katrin Nõlvak | laanevirumaa@redcross.ee |
| Pärnumaa | Karmen Vesselov | karmen@parnumaa.ee |
| Põlvamaa | Hanna Jäe | hanna.jae@haigekassa.ee |
| Raplamaa | Ülle Laasner | ylle.laasner@raplamaa.ee |
| Saaremaa | Riina Allik | riina.allik@saaremaavald.ee |
| Tartumaa | Tiina Teder | tiina.teder@kliinikum.ee |
| Valgamaa | Hanna Jäe | hanna.jae@haigekassa.ee |
| Viljandimaa | Kärt Russak | kart.russak@viljandimaa.ee |
| Võrumaa | Merilyn Viin | merilyn.viin@vorumaa.ee |