Jäta menüü vahele

COVID-i kurnav pärand: pärast põdemist kimbutavad tervisehädad

Pärast koroonaviirusse nakatumist pikalt põdema jäämine on uus kurnav terviseprobleem. Uuringuandmeid selle kohta laekub järjest ning kohati on need erinevad. Teadusnõukoda teeb ülevaate olulisemate kattuvate leidude kohta.

Kolm kuud või rohkem pärast koroonaviirus SARS-CoV-2 läbipõdemist püsivaid või avalduvaid ning üle kahe kuu kestvaid vaevusi, mida ei saa seletada muude põhjustega, määratleb Maailma Terviseorganisatsioon terminiga „post-COVID-19 condition“, mille eestikeelne vaste on COVID-19 järgne seisund. Suupärasem on lühem variant: Covidi järgne seisund, mida on käesolevas tekstis edaspidi kasutatud.  

Covidi järgne seisund võib avalduda mitmesuguste sümptomite kaudu. Enamlevinud on väsimus, mäluhäired, õhupuudus, köha, valu rinnus, kurguvalu, unehäired, liigesevalud, meeleoluhäired nagu ärevus või kurbustunne, peavalu või pearinglus, haistmis- või/ja maitsmishäired, palavik, isutus jm. Need vaevused võivad olla põhjustatud ka muudest asjaoludest. Covidi järgset seisundit saab perearst diagnoosina kaaluda tavaliselt umbes kolm kuud peale ägedasse SARS-CoV-2 nakatumist, sest sümptomid peavad olema kestnud vähemalt kaks kuud. Kolmekuuline periood võimaldab arstil välistada tavapärase taastumisperioodi ägedast haigusest. On ka juhtumeid, kus inimene paraneb, aga siis taastekivad vanad või ilmnevad täiesti uued vaevused, mida ei saa selgitada muude põhjuste, kui Covidiga.

Millisel juhul on suurem oht jääda pikalt põdema? Erinevate uuringute kokkuvõttes on kindlalt eristunud riskitegur Covidi raske ja mitmete erinevate vaevustega põdemine ning  varasem astma; samuti on naistel suurem risk jääda põdema Covidi järgset seisundit. Mõned uuringud toovad riskitegurina välja ka ülekaalulisuse. Inimesed, kes on juba COVIDit põdenud, peaks arvestama, et iga korduvnakatumine koroonaviirusega suurendab Covidi järgse seisundi tekke riski ja ka seda, et haigus kulgeb raskemini.  

Covidi järgne seisund on visalt paranev ning võib inimest kaua kurnata. Suurbritannias tehtud uuringute kohaselt muutusid 80%-l põdejatest vaevused aja jooksul raskemaks. Covidi järgset seisundit põdenud, kuid paranenud inimestest 60% tekkisid vaevused mõne aja pärast uuesti. Seega on tegemist raskesti paraneva terviseprobleemiga.

Kuna COVID-19 järgse seisundi vaevuste palett on kirju ning selle diagnoosimisega ei ole veel ei perearstid ega patsiendid harjunud, siis on keeruline hinnata seisundi levimust. Suurbritannia andmed viitavad, et umbes kuu aega pärast Covidi põdemist kaebab tervisevaevuste üle umbes iga kümnes kolmekümnendates eluaastates inimene, aga vanemates vanusrühmades juba iga seitsmes (15%). Seega vanuse kasvades ka tervisekaebused sagenevad. Samas on leitud Covidi järgsele seisundile viitavaid sümptomeid ka umbes neljandikul SARS-CoV-2 nakatunud noorukitest ja lastest. Üldjuhul on need sümptomid siiski on olnud kergemad ja kestnud lühemat aega kui täiskasvanuil. Väikelastel esineb Covidi järgset seisundit harvemini kui vanematel lastel.

Neil, kes on huvitatud info omal käel juurde otsimisest, on oluline teada, et sama nähtuse kohta on käibel erinevaid termineid. Üks levinumaid on “long Covid”, mida ka Eestis kasutatakse. Kohates meedias termineid nagu „post-acute COVID-19 syndrome“, „chronic COVID-19 syndrome“ või  „long haul COVID-19“, on hea teada, et need tähendavad sama, Covidi järgset seisundit.

Kokkuvõtteks. Koroonaviiruse ohtlikkust ei näita mitte üksnes kohene nakatumise järgne terviseseisund. Covidi näol on tegemist riukaliku haigusega, mida inimkond alles õpib tundma. Üleolev või muretu suhtumine koroonaviiruse levikusse ei ole kuidagi õigustatud.  Kõige parem on koroonaviirusesse nakatumist vältida. Tõhustusdoosiga vaktsineerimine ning kombinatsioon läbipõdemine + vaktsineerimine aitab korduvnakatumist vältida tõhusamalt, kui lihtsalt haiguse läbi põdemine. Varasem SARS-CoV-2 põdemine ei takista tingimata uut nakatumist. Samuti aitab nakatumise riski vähendada üsna tõhusalt maski kandmine.

VIITED

Autor: Ruth Kalda, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
  • Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 6 kuud pärast läbipõdemist või viimast vaktsineerimist.
  • Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvad üldiselt kiiresti.
Keri üles