Jäta menüü vahele

Teadusnõukoja kokkuvõte COVID-teemalise teaduskirjanduse põhjal seisuga 22.08.2022

Kuigi koroonahaigust põhjustavate viirustüvede sugupuu on mitmekesine, on omikroni tüve ogavalk 95% sama, mis algsel Wuhanist pärit tüvel. Mõistagi tekib siiski küsimus, kas algse, nn Wuhani tüve põhjal väljatöötatud vaktsiinid kaitsevad täna valdava omikron-5 viirustüve vastu?

Covid-19 viirustüvede „sugupuu“. https://nextstrain.org/ põhjal Margus Varjak, Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor

Tänaseks on läbi viidud mitmeid uuringud Iisraelis, Kanadas, Rootsis jm. Tulemused on sarnased. Neljas doos aitab eeskätt vanemaid (60+) inimesi ning krooniliste haiguste põdejaid, taastab vahepeal langenud antikehade taseme ning tugevdab nende organismi immuunkaitset raske haigestumise vastu.

Uuringud näitavad, et kuigi praegused mRNA vaktsiinid on välja töötatud varasemate viirustüvede põhjal, kaitsevad need tõhusalt ka uute omikronitüvede vastu. Praegu enamlevinud omikron-5 viirustüve puhul vähendab tõhustusdoosiga vaktsineerimine haiglasse sattumise tõenäosust 77% ja surmaga lõppevat haigestumist  88%.  Eestis vähem levinud omikron-2 viirustüve puhul on tõhustusdoos veelgi efektiivsem, vähendades raske haigestumise riski 93%. Omikroni erinevad tüved on piisavalt sarnased Wuhani tüvele, et vaktsineerimine kaitseks raske haigestumise eest.

Kuidas mõjutavad organismi immuunkaitset varasemad vaktsineerimised ja Covidi haiguse läbipõdemine?

Mida varem (deltatüvi ja varasemad tüved) on Covidi haigus läbi põetud, seda kehvem on saadud „loomulik“ immuunkaitse. Kui lisaks haiguse läbipõdemisele on inimene ka vaktsineeritud, annab see omikronitüve puhul umbes 50% kaitset uue nakatumise eest. Mõne varasema omikronitüve (omikron-1 või -2) põhjustatud haiguse läbipõdemine  annab umbes 80% kaitset omikron-5 viirustüvega nakatumise eest, kuna läbipõdemine tekitab kaitsvaid antikehasid (IgA-sid) just nina ja suu  limaskestadel, mille kaudu viirus organismi siseneb. Üksnes vaktsineerimine nakatumise eest nii hästi ei kaitse, kuna vaktsiinid ei soodusta antikehade teket limaskestadel, vaid mujal organismis, mis on eelkõige oluline just raske haigestumise ärahoidmiseks.

Millised on ja millal muutuvad kättesaadavaks uued vaktsiinid?

Nii need tootjad, kelle vaktsiinid on Eestis kättesaadavad - Pfizer, Moderna, Novavax - kui ka teised arendavad uusi vaktsiine. Viirusega käib äge võidujooks, sest uusi viiruse mutatsioone tekib järjest juurde.  Väljatöötamisel on uued nn bivalentsedvaktsiinid, mis sisaldavad vana vaktsiini ja omikron-1 vastast vaktsiini. Pfizer ja Moderna on saanud  peaaegu valmis uued vaktsiinid omikron-1 vastu, aga paraku on uued tüved rohkem omikron-2 sarnased, seega ei pruugi omikron-1 jaoks arendatav vaktsiin olla oluliselt tõhusam kui praegu kasutatavad. Pfizer ja Moderna asuvad peagi testima ka omikron-5 vastaseid vaktsiine, aga see protsess võtab veel aega. Praeguste vaktsiinide põhiprobleem on see, et need ei tekita eriti antikehasid hingamisteede limaskestadele (IgA), mis paraku on põhiline nakatumispiirkond. Mitmed uuringud on näidanud, et ka praeguste vaktsiinide kolmas doos kaitseb omikron-5 vastu põhjustatud raske haigestumise ja surma eest.

Arenduses on ka pihustavad vaktsiinid, mis peaksid suutma tekitada antikehasid ka limaskestadel ja seega kaitsma ka nakatumise eest. Kokkuvõtteks: uutel vaktsiinidel pikk ooteaeg ja nende tõhusus ei ole palju suurem. Seega tasub teha ära kolmas või neljas tõhustusdoos „vanade“ vaktsiinidega. Loomulikult ei ole ka hilja esimeseks vaktsineerimiseks.

Kes ja millal peaksid tegema vaktsiini tõhustusdoosi?

Nelja-viie kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest või Covidi läbipõdemist ei kaitse organismi antikehad enam viirusega uuesti nakatumise eest. Kindlasti tuleks esimene tõhustusdoos teha kõigil, kes on vaktsineeritud ühe või kahe doosiga või haiguse läbi põdenud rohkem kui pool aastat tagasi. Inimesed, kes ei ole üldse vaktsineeritud või on saanud ühe doosi vaktsiini, peaksid minema (uuesti) vaktsineerima. Uute vaktsiinide turuletulek võtab aega ning uuringud näitavad, et kuigi praegused mRNA vaktsiinid on välja töötatud varasemate viirustüvede põhjal, kaitsevad need tõhusalt ka uute erinevate omikroni tüvede vastu. 

Vaktsiini neljas doos on tungivalt soovitatav alates 60. eluaastast ning inimestele, kes põevad kroonilisi haigusi nagu vähk, raske krooniline neeru-, maksa- või kopsuhaigus, suhkurtõbi, neerupealiste puudulikkus, astma, südamehaigus ja kõrgvererõhutõbi, hingamist häiriv neuroloogiline haigus, Downi sündroom, uneapnoe, haiguslik rasvumine, immuunpuudulikkus või on läbinud organ- ja luuüdi siirdamise. Samuti peaksid end tõhustusdoosiga vaktsineerima rasedad.

Noorematel ja tervetel inimestel annavad kolm vaktsiinidoosi hea rakulise immuunsuse, mis kaitseb raske haigestumise vastu.

Viited:

Bar-On, Y.M. et al.  Protection by a Fourth Dose of BNT162b2 against Omicron in Israel. N Engl J Med 2022; 386:1712-1720. https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa2201570

BMJ 2022; 378 doi: https://doi.org/10.1136/bmj-2022-071502 

Chalkias, S. Et al.  A Bivalent Omicron-containing Booster Vaccine Against Covid-19. https://doi.org/10.1101/2022.06.24.22276703

Grewal, R. et al. Effectiveness of a fourth dose of covid-19 mRNA vaccine against the omicron variant among long term care residents in Ontario, Canada: test negative design study

Kislaya, I. Et al. SARS-CoV-2 BA.5 vaccine breakthrough risk and severity compared with BA.2: a case-case and cohort study using Electronic Health Records in Portugal. Preprint. https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2022.07.25.22277996v1

Malato, J., et al. Risk of BA.5 infection in individuals exposed to prior SARS-CoV-2 variants. https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2022.07.27.22277602v1

Nordström, P. et al. Effectiveness of a fourth dose of mRNA COVID-19 vaccine against all-cause mortality in long-term care facility residents and in the oldest old: A nationwide, retrospective cohort study in Sweden. The Lancet Regional Health, https://www.thelancet.com/journals/lanepe/article/PIIS2666-7762(22)00162-4/fulltext

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
  • Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 6 kuud pärast läbipõdemist või viimast vaktsineerimist.
  • Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvad üldiselt kiiresti.
Keri üles