Jäta menüü vahele

Laste vaktsineerimine: 10 küsimust ja vastust

Detsembri teises pooles alustatakse Eestis 5-11-aastaste laste vaktsineerimist COVID-19 vastu. Jõulukuu keskel peaksid Eestisse jõudma esimesed sellele vanusegrupile mõeldud Pfizeri vaktsiinidoosid, mida hakkavad lastele manustama perearstid.

Teema tutvustamiseks korraldasid Eesti Perearstide Selts ja Celsius tervisekool veebipõhise infotunni, kus perearstid Marje Oona ja Piret Rospu ning lastearst Eda Tamm vastasid inimeste küsimustele laste vaktsineerimise kohta.

10 KÜSIMUST JA VASTUST LASTE VAKTSINEERIMISE KOHTA

Miks üldse lapsi vaktsineerida, kui lapsed põevad koroonat enamasti kergelt ja haiglasse satuvad väga harva?

COVID-19 möödub lastel tõesti enamasti kergelt. Üksikutel juhtudel võib haigus aga ka lastel kulgeda väga raskelt: näiteks multisüsteemset põletikulist sündroomi on selle lühikese aja jooksul Eestis põdenud juba 24 last, kellest enamik olid enne koroonasse haigestumist täiesti terved. See, et COVID-19 on lastele vähem ohtlik kui vanematele inimestele, ei tähenda sugugi, et see haigus oleks lastele ohutu.

Lisaks on muidugi oluline ka see, et me tahame, et meie lapsed saaksid hea hariduse, et neil oleks võimalik käia huviringides ja sellele kõigele aitab vaktsineerimine kindlasti kaasa.

Miks erineb laste vaktsiini annus täiskasvanute omast?

Eelpuberteediealiste laste immuunsüsteem on üsna ergas. Kliinilised uuringud kinnitavad, et väiksema koguse vaktsiini toimeainega on võimalik 5-11-aastastel lastel saada sama head antikehade taset kui 12-17-aastastel või täiskasvanutel suurema koguse puhul. Laste vaktsiinis on seetõttu 30 mikrogrammi asemel 10 mikrogrammi toimeainet. Kliinilistes uuringutes leiti, et sellise väiksema kogusega vaktsiini tõhusus on üle 90%.

Laste vaktsiinis on lisaks selline aine nagu trometamool, mida Eestis kasutatavas täiskasvanute vaktsiinis ei ole. Mis ainega on tegu?

Trometamooli sisaldav ja samasuguse koostisega vaktsiin Comirnaty on olemas ka täiskasvanutele, kuigi seda Eestis veel ei kasutata.

Trometamool on abiaine, mis aitab hoida pH tasakaalu vajalikus vahemikus. Selle aine kogus vaktsiinis on väga väike ja uuringud on näidanud, et tänu sellele säilib vaktsiin külmkapis temperatuuril +2...+8ºC kauem. Kui me alguses teadsime, et Pfizeri vaktsiini võib sellistes tingimustes hoida väga lühikest aega, siis seda veidi muudetud koostisega vaktsiini võib säilitada külmikus temperatuuril +2...+8ºC kuni kümme nädalat.

Kas vastab tõele, et COVID-19 ohustab ainult riskigruppide lapsi, kellel on tõsised kroonilised haigused?

Ei, kindlasti mitte. Osa neist põevad koroonat kindlasti raskemini kui teised lapsed, aga raskelt haigete seas on ka neid lapsi, kellel ei ole mingeid riskifaktoreid.

Nii et seda järeldust küll teha ei saa, et raskelt põevad ainult mingite väga tõsiste eelnevate seisunditega lapsed.

Kas laps, kes on juba COVID-19 läbi põdenud võib uuesti haigestuda ja kas teda on üldse vaja vaktsineerida?

Selliseid ekstra uuringuid ei ole palju tehtud, aga on mõned publikatsioonid, kus on andmeid nii täiskasvanute kui laste kohta ja kus on võrreldud esmast ja korduvnakkust. Vastus on: jah, on küll võimalik uuesti nakatuda. Selle uuringu kohaselt oli minimaalne ajavahe kahe nakatumise vahel 6 kuud ja keskmine 9 kuud.

Immuunkaitse tugevus väheneb aja jooksul. Lisaks on liikvel ka uued tüved ja seega on paljud riigid rõhutanud, et immuunkaitse peaks olema võimalikult hea. Hea kaitse saavutamiseks soovitatakse tõhustusdoose ja ka läbipõdenute vaktsineerimist. Läbipõdenute vaktsineerimise soovitus on laste puhul sama, mis täiskasvanutelgi: ühe doosiga 6 kuu möödumisel põdemisest.

Kas praegused vaktsiinid kaitsevad ka uute tüvede eest?

Deltatüve erinevus võrreldes algse variandiga ei ole tegelikult suur. Me näeme seda, et deltatüve vastu vaktsiinid töötavad, aga nende kaitse aja jooksul nõrgeneb. Samas tõhustusdoos parandab seda kaitset väga palju. Nii et deltatüve vastu töötab vaktsiin tegelikult hästi.

Selle uue omikrontüve kohta öeldakse praegu, et vaktsineeritud inimesed on raske haiguskulu eest suure tõenäosusega kaitstud. Aga andmeid tuleb lähinädalate jooksul kindlasti veel ja siis saame täpsemalt öelda.

Kas on lapsi, keda ei tohi kindlasti koroona vastu vaktsineerida?

Me ei vaktsineeri ägedalt haiget last. Aga üldiselt selliseid gruppe ei ole, keda kindlasti ei tohiks vaktsineerida. Immuunpuudulikkusega lastel ei pruugi tekkida koroonaviiruse vastu piisavat kaitset, aga see ei tähenda, et vaktsiin on vastunäidustatud. Immuunpuudulike kohta on eraldi soovitus, et nemad vajavad esmaseks vaktsineerimiseks kolme doosi. Ja sama kehtib ka immuunpuudulike laste kohta.

Kas koroona- ja gripivaktsiini võib teha koos?

Võib teha koos. Täiskasvanutele me juba teeme. Samas kogemused näitavad seda, et lapsed ise ei taha mitut süsti samal päeval saada. Aga gripi jaoks on meil kasutusel ka vaktsiin, mida manustatakse nina kaudu.

Kas lapsi peab hakkama tulevikus COVID-19 vastu korduvvaktsineerima?

Täna me veel seda vastust ei tea. Kui jälgida neid riike, kus on kõige kauem lapsi vaktsineeritud, USA ja Iisrael, siis teismeliste hulgas on immuunkaitse püsinud paremini kui vanemates earühmades. Mida vanem on inimene, seda rohkem ta vajab seda tõhustusdoosi.

Kuidas me teame, et COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimed ei avaldu paari aasta pärast?

Sellepärast, et ükski immuunreaktsioon ei saa kesta nii kaua. Vaktsiini koostisosad lagundatakse kiiresti ja viiakse kehast välja. Antigeeni tundmaõppimisel immuunsüsteemi poolt on algus ja lõpp. Vaktsiinide kõrvaltoimed tekivad mõnede päevade jooksul pärast vaktsineerimist, väga harvadel juhtudel kuni mõnede kuude jooksul pärast vaktsineerimist.

Artikkel põhineb 1.12 veebis toimunud Eesti Perearstide Seltsi ja Celsius tervisekooli infotunnil. Infotund on järelvaadatav siit.

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
  • Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 5 kuud pärast läbipõdemist või viimast vaktsineerimist.
  • Pärast tõhustusdoosi tegemist tuleb luua endale patsiendiportaalis uus COVID-19 tõend!
  • Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvad üldiselt kiiresti.
Keri üles