Jäta menüü vahele

Müüdid ja tegelikkus: vaktsiinide koostis

COVID-19 vastaste vaktsiinide koostise kohta ringleb palju erinevaid hirmutavaid väiteid. Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla kommenteerib neist levinumaid.

  • Väide: Vaktsiin sisaldab mürke

    Tegelikkus: Vaktsiinid ei sisalda inimestele eluohtlikke aineid.

    Kõik vaktsiinides ja teistes ravimites sisalduvad abiained on hoolikalt valitud. Neid lisatakse minimaalses vajalikus koguses. Kõikide abiainete ohutus on tõestatud ning nende sobivust ravimisse on hinnatud müügiloa väljastamise protseduuri käigus.

    Erinevate tehnoloogiatega toodetud COVID-19 vaktsiinid on kõik näidanud head ohutust. Kuigi üsna sageli võib tekkida süstekoha reaktsioone (valu, turse, punetus) ja üldiseid reaktsioone (palavik, külmavärinad, haiglane olek, lihase- ja liigesevalu, lümfisõlmede valu ja turse), ei ole need ohtlikud ja tõsised ning mööduvad üldjuhul paari päevaga.

    Ainsa tõsise kõrvaltoimena võivad tekkida allergilised reaktsioonid, sealhulgas anafülaksia. Anafülaksia on vaktsineerimise tuntud kõrvaltoime juba enne COVID-19 vaktsiinide tulekut ja just see on põhjus, miks peab pärast vaktsineerimist jääma 15 minutiks vaktsineerimiskohta jälgimisele. Teisi tõsiseid kõrvaltoimeid COVID-19 vaktsiinidel leitud ei ole.
  • Väide: Koroonavaktsiinid sisaldavad inimestele ohtlikke metalle.

    Tegelikkus:
    Eestis kasutatavad COVID-19 vaktsiinid ei sisalda alumiiniumi ega teisi metalle.

    Mõned vaktsiinid (nt difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja B-hepatiidi vastu kasutatav Infanrix) sisaldavad väga väikeses koguses alumiiniumi immuunvastuse tugevdamiseks. Suure koguse alumiiniumi veeni süstimine oleks tõepoolest närvirakkudele mürgine. Vaktsiinides kasutatav  alumiiniumi kogus on aga imeväike (alla 1 mg annuse kohta) ning vaktsiine süstitakse veeni asemel lihasesse, mistõttu on närvide mürgitamine välistatud.
  • Väide: COVID-19 vaktsiinid sisaldavad aborteerunud loote rakke.

    Tegelikkus: Eestis kasutatavad COVID-19 vaktsiinid ei sisalda inimese rakke.

    mRNA vaktsiinide (Pfizer ja Moderna) puhul ei kasutata aborteerinud loote rakke ka mitte üheski vaktsiini tootmise faasis.

    Adenoviiruspõhiste vaktsiinide (AstraZeneca ja Jannsen) puhul kasutatakse tootmise ühes etapis inimese lootelt pärinevaid rakke, mis on hangitud mitmekümne aasta eest ja sellest ajast tuhandeid kordi laboritingimustes paljundatud. Rakke endid lõpptootesse ei jää – tootmise käigus rakud lõhutakse ning vaktsiin puhastatakse nende jääkidest.
  • Väide: Vaktsiinis sisalduv mRNA või DNA seondub inimese DNAga.

    Tegelikkus: Ei seondu.

    COVID-19 vaktsiinide mõjul hakkavad meie keha rakud tootma lühiajaliselt koroonaviiruse ogavalku. Tänu sellele õpib meie immuunsüsteem viirust rünnaku korral ära tundma.

    mRNA vaktsiinid (Pfizer, Moderna) sisaldavad konkreetseid instruktsioone (mRNA molekule), millest meie rakud oskavad toota ogavalku. mRNA molekulid ise ei jõuagi rakutuuma, kus asub DNA.

    Adenoviirusepõhiste vaktsiinid (AstraZeneca, Jannsen) sisaldavad aga üldisemaid juhiseid (DNA molekule), mille põhjal meie raku tuumas konstrueeritakse konkreetsemad instruktsioonid (mRNA molekulid) ogavalgu tootmiseks.

    Seega adenoviiruse vaktsiinide puhul kandub vaktsiinis sisalduv koroonaviiruse ogavalku kodeeriv DNA ajutiselt meie rakutuuma. See ei tähenda aga, et ogavalgu DNA seonduks meie DNA-ga. Selleks puuduvad adenoviirusel molekulaarsed tööriistad ning lisaks on vaktsiinis sisalduv versioon adenoviirusest muudetud, nii et ta ei suuda meie rakkudes paljuneda.

Vaata lisa:
Korduma kippuvaid küsimused
Eesti Perearstide Selts
* Tartu Ülikooli teadlaste vastused koroonaküsimustele

Telefonis saab nõu küsida vajadusel perearsti infoliinil 1220 ning riigiinfo telefonil 1247.

Registreerin vaktsineerima
Keri üles