Jäta menüü vahele

Perearst: väga kahju on kaotada inimesi, kes oleks vaktsineerides saanud haigusest võitu

Koroonast räägitakse järjest vähem – olukord haiglastes ei ole enam nii kriitiline kui paar kuud tagasi ja lisandunud on uus keeruline kriis. Võib jääda mulje, et pandeemia on lõppenud, viirus alistatud ning muretsemiseks ei ole enam põhjust. Kas see on ka arstide arvates nii? Rääkisime Mustamäe Tervisekeskuse perearst Irina Fomkinaga sellest, kuidas pandeemia on mõjutanud tema tööd, miks osad riskirühma kuuluvad inimesed end ei vaktsineeri ja kas koroonakriis on läbi saamas. 

Teie nimistus on pea 2000 patsienti. Kuidas on koroonapandeemia Teie tööd mõjutanud?

Alates 2020. märtsist on mul eraldi kaustik, kuhu panen kirja PCR-testimisele suunatud patsientide nimed. Iga inimese jaoks on eraldi rida. Nüüdseks olen juba uue kaustikuga alustanud, kuna eelmine on täis kirjutatud. Eelmise aasta oktoobrist-novembrist, kui omikron Eestisse tuli, on haigestunute arv hüppeliselt kasvanud. Ka praegu kevadel on haigeid endiselt väga palju ja eelkõige haigestuvad need, kes on vaktsineerimata või ei ole veel tõhustusdoosi teinud.

Levinud on arvamus, et omikron on võrreldes deltaga selline kergem haigustüvi, millest tõsiseid tagajärgi tervisele ei teki. On see nii?

Ma ei saa oma patsientide näitel öelda, et COVID-19, olgu see siis omikron või delta, on kerge haigus. Kaugelt sellest. Kui deltatüve puhul oli üks levinud sümptom näiteks haistmismeele kadumine, siis omikroni esimene tunnus on tihti seedehäired. Mõnel püsib mitme päeva jooksul väga kõrge palavik. Omikroni tüüpiliseks sümptomiks on suur väsimus – inimesed ei jaksa olla ega igapäevaseid toimetusi teha. Omikroni puhul on välja toodud ka tugevat peavalu, mis ei lähe ilma ravimiteta mööda ning võib kesta nädalaid, tihti tabab see just koolilapsi. Omikroni-haiged peavad haiguslehele jääma keskmiselt kaheks nädalaks. Mõned jõuavad tööle varem, 10 päeva möödumisel, aga on ka neid, kes on haiged isegi poolteist kuud. Mõned COVIDi sümptomid, näiteks nõrkus ja köhahood, jäävad alles ka pikemalt, mõjutades inimese töövõimekust ja elukvaliteeti.

Te räägite pikast COVIDist?

Jah, läbipõdemise järel võib koroonaviirus veel pika aja jooksul ebamugavusi tekitada – taastumiseks kulub kuid, mõned patsiendid vajavad taastusravi ja peavad tegema näiteks hingamisharjutusi. Läbipõdenutel eakatel ägestuvad kroonilised haigused: näiteks südame- või hingamispuudulikkus, astma.

Kuidas Teie arstina hindate – kas vaktsineerimine kaitseb ka tõsiste tüsistuste eest?

Oma patsientide seast olen pandeemia jooksul kaotanud kaks, kes mõlemad kuulusid riskirühma ja olid vaktsineerimata. Ühel, kes elas koos emaga ja kellel oli ka psüühikahäire, ei olnud ühtegi sümptomit. COVID tuvastati tal alles siis, kui teda kukkumise järel haiglasse toimetati. Nädala pärast ta suri. Teisel patsiendil, kes oli 80+, oli anamneesis infarkt ja südamepuudulikkus. Ta haigestus ilmselt pärast seda, kui teda külastasid lapsed. Tema naine pidi samuti COVIDi tõttu umbes kuu aega haiglas veetma, kuid kuna ta oli abikaasast 10 aastat noorem, oli tema ravi edukam. 

Need on minu ammused patsiendid ja arvan, et kui nad oleksid vaktsineeritud, oleks nad ka haigusega hakkama saanud. Kuid kahjuks läks teisiti. Väga kahju on neist eakatest, kes ei vaktsineeri end seetõttu, et nende lapsed on vaktsineerimise vastu. Noortel aktiivsema eluga inimestel on kõrgem risk nakatuda ning tuua haigus oma eakatele sugulastele. Ükski vaktsiinisüst ei kaitse haigestumise eest alatiseks: nakatuvad ka need, kes on teinud ära tõhustusdoosi, kuid vaktsineerimine annab võimaluse haigestumise korral raskest haigusest pääseda. Minu vaktsineeritud patsientidest ei ole keegi COVIDi tõttu haiglaravi vajanud. Seda, et vaktsineerimine töötab, näen ka enda näitel: tööalaselt suhtlen haigete inimestega iga päev ning jälgides kõiki ohutusmeetmeid ning olles ka tõhustusdoosi saanud, ei ole ma kahe aasta jooksul veel haigeks jäänud. 

Kuidas on lood vaktsineeritusega Teie patsientide seas? Kui paljud on vaktsineeritud ja kuidas põhjendavad patsiendid seda, kui nad ei soovi ennast vaktsineerida?

Minu patsientide hulgast on vaktsineerimata umbes üks kolmandik. Need, kes ei soovi ennast vaktsineerida, võib tinglikult jagada kolmeks. On need, kes ei usu, et vaktsineerimist on vaja tervise pärast, vaid näevad selles ravimifirmade vandenõud, et raha teenida. Nendega on keeruline vaktsineerimisest rääkida, sest nende inimeste vandenõuteoreetilistele argumentidele ei ole mõtet meditsiinilisi fakte vastu panna. On ka neid, kes pelgavad vaktsiinide kõrvaltoimeid – neid hirmutas eelmise aasta juhtum, kui vaktsineerimise tagajärjel suri noor ja justkui terve mees. Nad kardavad ka viirust, aga vaktsineerida ikkagi ei julge. Ja on ka neid, kes arvavad, et vaktsineerida pole mõtet, kuna nad elavad üksi ning rahvarohketes kohtades ei käi. 

Praegu on huvi vaktsineerimise vastu madal. Kõige rohkem vaktsineerida soovijaid oli eelmisel aastal, kui piirid läksid lahti ning inimesed hakkasid reisima ning samuti kooliaasta eel, kui lapsevanemad vaktsineerisid, kartes, et laps toob haiguse koolist või huviringist koju. Teadlikult, oma tervise kaitse eesmärgil, vaktsineerib end ligi 40 protsenti patsientidest. 

Paljud on vaktsineerimisteemast väsinud ja sellest rääkimine tekitab ärritust. Kas ja kuidas sellises olukorras õnnestub patsientide vaktsineerimisega jätkata?

Meie vaktsineerime praegu ühel või kahel päeval nädalas. Perearstina pakun võimalust kõigile, kes on vaktsineerimata või kellel on tõhustusdoosi aeg käes. Praegu ei ole me enam olukorras, kus infot viiruse või vaktsiinide kohta on vähe või pole piisavalt uuringuid. Pandeemia jooksul saime viirusest palju teada ning uuringud, statistika ja ka vaktsiinid on kättesaadavad kõigile, kes on sellest huvitatud. Vaktsineerimise alguses helistasin isiklikult läbi kõik eakad patsiendid ning kutsusin vaktsineerima. Väga paljud ütlesid alguses ära, kuid kui tekkis võimalus minna reisile, mõtlesid ümber. Teised on endiselt vaktsineerimisele resoluutselt vastu. Minu töö ja minu kohustus on anda patsiendile infot ja kui ta on valmis kuulama, siis selgitada kõik vaktsineerimisega seonduv lahti. Aga otsuse tegemine jääb alati inimesele endale. 

Mida ütlete neile riskirühma patsientidele, kes ei julge vaktsineerida, kuna pole kindlad, kuidas mõjutab vaktsineerimine nende kroonilisi haigusi ?

Krooniliste haigustega inimestele ei ole COVIDi vastu vaktsineerimine vastunäidistatud, pigem vastupidi – see vähendab raske haigestumise riski. Terviseprobleemidega patsiendi mured on arusaadavad, kuid neil ei ole tegelikult alust.

Toon ühe näitena oma eaka patsiendi, kellel on mure kõrge vererõhuga. Kui ta vaktsineerima tuli, mõõtsime ta vererõhku ja see oli kõrge, kuna ta tuli vastuvõtule kiirustades ja tahtis ka protseduuri kiiresti lõpetada, et minna ruttu muid asju ajama. Me ei saanud teha kindlaks, kas ta on sel päeval vererõhu ravimeid võtnud, mistõttu jäi ta seekord vaktsineerimata. Paari nädala pärast tuli ta uuesti ning tahtis viivitamatult vaktsineerida, sest südamearst oli tal soovitanud vastuvõtule mitte tulla, kuna krooniliste haigustega eakas vaktsineerimata patsient paneb keset pandeemiat haiglat külastades oma tervise kõrge riski alla. Vaktsineerimine läks tal lõpuks siiski hästi ja mingeid tõsiseid kõrvaltoimeid tal ei esinenud. 

Väga tähtsad on ka inimese enda hoiakud. Oluline on see, et inimene teadvustaks, et ta vaktsineerib eelkõige enda jaoks, oma tervise kaitsmiseks. Vaktsineerimisotsus tuleks teha kaalutletult tutvudes enne teaduspõhise infoga ning vajadusel pidades arstiga nõu.

Minu patsientide seas on rahulikke eakaid inimesi, kes usaldavad arsti ja tema soovitusi, kuna mõistavad, et nende vanuses ja krooniliste haigustega muud võimalust oma tervist kaitsta ei olegi. Me näeme ka, et koroonaviirusega ägenevad kõik varasemad probleemid ja haigused, haigestunu võib vajada haiglaravi ja kõige negatiivsema stsenaariumi puhul isegi surra. 

Kahjuks on ka patsiente, kes krooniliste haiguste ravis ei järgi arsti ettekirjutusi, ei võta õigeaegselt ravimeid ja nende tervis ei parane. Selles, et ravi ei ole tulemuslik, näevad nad aga arsti vastutust. Sellised patsiendid kipuvad ka vaktsineerimist ebatõhusaks pidama ning seostavad vaktsineerimisega kõrvaltoimed, millel ei ole vaktsineerimisega mingit pistmist. Oluline on aru saada, et vaktsiinid mõjutavad inimesi erinevalt ning pole õige võrrelda enda ja teise inimese reaktsiooni vaktsineerimisele tunnuste alusel nagu sugu, kehakaal või vanus ilma terviseseisundit arvestamata. 

Kas teie patsientidel on olnud palju kõrvaltoimetega seotud kaebusi?

Palju ei ole olnud, kuigi selle aja jooksul oleme teinud üle 1500 süsti. Enamik mõistab, et süstekoha valu või paaripäevane halb enesetunne on normaalne reaktsioon ning see ei tähenda, et vaktsiin oleks kahju tekitanud. Kogu selle aja jooksul, kui oleme patsiente vaktsineerinud, võttis vaktsineerimise järgselt paaripäevase haiguslehe neli inimest. Neil esines valu süstekohas, peavalu ning 37,2-37,5 kraadine palavik. 

Infot võimalikke kõrvaltoimete kohta tutvustame patsientidele enne kaitsesüsti tegemist, samuti selgitame, mida tuleks nende ilmnemisel ette võtta. Samuti palun neil kohe mulle märku anda, kui tekib reaktsioon, mis tundub erakorraline. Selliseid teateid on olnud, aga üksikuid. Oluline on, et infolehes loetletutest erinevate kõrvaltoimete tekkimisel saaksid need ka dokumenteeritud – selleks peaks pöörduma perearsti poole või EMOsse. See võimaldab õigeaegselt patsienti abistada ning täiendab vastavate ametite teadmisi vaktsiinist. Minu patsientide seas ei ole senini ühelgi midagi ootamatut tekkinud.

Käes on kevad: päevad pikenevad, päikest on rohkem. Riigis ei ole enam koroonapiiranguid ning tekib mulje, et koroonakriis on läbi. Kas see vastab tõele?

Kahjuks paljud endiselt haigestuvad ja mõned isegi mitmendat korda. Vaatamata sellele, et meil on palju vaktsineerituid ja läbipõdenuid, poleks õige arvata, et ohtu enam ei ole ja viirus enam ei levi. Kahjuks on omikrontüvi nii nakkav, et lõppude lõpuks põevad kõik selle läbi – see on vaid aja küsimus. Võib-olla keegi põeb kergemini ja ei pane haigust isegi tähele, kuid kindlasti on ka neid, kes ei ela haigust üle. 

Isegi kui praegu ei ole restoranis, kinos või spaas käimiseks vaktsineerimistõendit vaja, siis ei tähenda see seda, et vaktsineerimist vaja ei oleks. Eelkõige on see iga inimese enda tervise küsimus. Mina otsustasin vaktsineerimise kasuks kohe, kui Eestis selline võimalus tekkis. 

Täna saavad vaktsiinid oma ülesandega edukalt hakkama – isegi kui inimesed nakatuvad koroonasse, jäävad nad enamikel juhtudel ellu ja see on kõige tähtsam. Oluline on, et inimesed oleksid sellest teadlikud. Samuti peaks olema teadlik sellest, et igaüks vastutab oma otsuse eest ise –  olgu see otsus siis vaktsineerimise poolt või vastu. 

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
  • Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 5 kuud pärast läbipõdemist või viimast vaktsineerimist.
  • Pärast tõhustusdoosi tegemist tuleb luua endale patsiendiportaalis uus COVID-19 tõend!
  • Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvad üldiselt kiiresti.
Keri üles