Jäta menüü vahele

Pikk COVID – mis see on, kuidas seda vältida ja kuidas end ravida?

COVID-19 põhjustatud terviseprobleemid ei lõppe paljude inimeste jaoks sel hetkel, kui koroonatest negatiivseks muutub, vaid segavad elu ka mitmeid kuid hiljem. Seda nimetatakse pikaks COVIDiks. Täielikuks paranemiseks on sageli vaja teha muudatusi elustiilis ja mõningatel juhtudel läbida ka taastusravi.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni järgi loetakse pikaks COVIDiks seda, kui vähemalt kolm kuud pärast koroona põdemist on COVID-19 sümptomid püsima jäänud või kui pärast haiguse ägedat faasi ilmuvad uued terviserikked, mida ei saa põhjendada mõne teise haigusega.

Sümptomeid, mille üle inimesed kurdavad, on väga erinevaid. „Peaaegu iga päev käib mõni patsient, kellel on koroona tõttu tekkinud rindkerevalud, rütmihäired, krooniline väsimus, peavalu või köha, mis ei lähe juba mitu kuud üle,“ loetleb Rapla perearst Argo Lätt erinevaid terviseprobleeme, millega tema poole pöördutakse.

Miks pikk COVID välja kujuneb, ei ole täna veel päris selge, aga võimalikud põhjused on krooniline põletik, viiruse püsimine organismis ja immuunsüsteemi talitluse kõrvalekalded.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et pikk COVID võib kimbutada umbes 10 protsenti nakatunutest. Murettekitav on seegi, et lisaks neile inimestele, kes põdesid koroonat raskelt ja vajasid ka haiglaravi, pöörduvad pika COVIDiga arstide poole ka need inimesed, kes põdesid koroona läbi kergemalt.

Pika COVIDi eest kaitseb kõige paremini vaktsineerimine

Haigekassa hiljutine analüüs näitab, et kõige paremini kaitseb pika COVIDi eest vaktsineerimine. 2021. aasta septembrist kuni 2022. aasta veebruarini pika COVIDi sümptomitega arstide poole pöördunud patsientidest olid 98,5% enne läbipõdemist koroonaviiruse vastu vaktsineerimata.

Perearst Piret Rospu sõnul on selgelt näha, et vaktsineerimata inimesed põevad pikka COVID-it sagedamini, raskemini ja neil püsivad kaebused kauem.

Perearst Piret Rospu. Foto: Helin Loik-Tomson

„Kõige rohkem on pikast COVIDist ohustatud vanemaealised, kroonilisi haigusi põdevad patsiendid, rasvunud inimesed ning need, kelle COVID-19 äge periood kulges rohkemate sümptomite või haiglaravi vajadusega,“ selgitab Rospu.

Kuigi vaktsineerimine ei välista COVIDisse nakatumist, siis reeglina põevad vaktsineeritud inimesed haiguse läbi kergemine ja taastuvad kiiremini.

„Väga oluline on, et riskirühmad ennast siiski vaktsineeriks, sest COVID-19 on jätkuvalt tõsine ja ettearvamatu kuluga haigus, mille pikaajalisi mõjusid inimeste tervisele ei oska veel keegi ette ennustada,“ sõnas Rospu.

COVID-19 põdemine mõjutab eakate suremust ka aasta hiljem

Lisaks pikale COVIDile võib koroona läbi põdemine kiirendada ja ägestada ka inimese olemasolevaid kroonilisi haigusi.

Tartu Ülikooli poolt läbi viidud suuremahuline uuring näitab, et COVIDi läbipõdemine mõjutab eakate suremust isegi aasta hiljem. Üle 60-aastaste hulgas oli aasta pärast nakatumist suremus kaks korda kõrgem kui nende eakaaslastel, kes koroonat ei põdenud.

"Selgelt on näha, et koroona näol pole tegemist haigusega, mis põhjustab suremust ainuüksi vahetult pärast haigestumist, vaid suremus on märkimisväärselt kõrgem ka järgmise 12 kuu jooksul," ütles teadustöö kaasautor professor Ruth Kalda.

Tartu ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda.

Uuring näitab, et vanus mängib väga suurt rolli selles, mis pärast haigestumist edasi juhtuma hakkab. Ruth Kalda sõnul saab järeldada, et COVID-19 mõjub eakate jaoks teiste haiguste kiirendi või ägestajana. Surma peamisteks põhjusteks koroona läbi põdenud eakate seas olid südame-veresoonkonna haigused, kroonilised hingamisteede haigused ja erinevad kasvajad.

Mida teha siis, kui pikk COVID kimbutab ja ei taha ära minna?

Kuna koroona järgsed tervisemured on ka Eestis laialt levinud, töötasid Eesti Haigekassa ja Eesti Perearstide Selts välja pika COVIDi patsiendijuhendi, mis pakub inimestele nõuandeid, kuidas leida enda erinevatele tervisemuredele leevendust.

Pika COVIDi levinumad sümptomid on krooniline väsimus, kauakestev köha, hingamisraskused, rindkerevalu, südamepekslemine, keskendumisraskused, ärevuse ja depressiooni süvenemine.

„Patsiendijuhendis on välja valitud mõned sagedasemad kaebused, mille puhul on patsiendil võimalik enesetunde parandamiseks kodus palju ära teha. Paljude pika COVID-i probleemide korral on kesksel kohal elustiili muutmine ning vajadusel ka taastusravi,“ räägib Rospu.

Lisaks võib vaktsineerimata pika COVIDi käes kannatajatele jätkuvalt abi olla koroonavaktsiinist. Hiljutine Šveitsi uuring näitas, et vaktsineerimata pika COVIDi patsientidest umbes kolmandikul paranevad või kaovad pika COVIDi sümptomid paar päeva pärast vaktsineerimist.

Mis saab inimene enda aitamiseks ise ära teha?

Kui sind vaevavad:

  • Lõhna- ja maitsetaju häired: lõhnatundlikkuse taastusravis soovitatakse kasutada erinevaid tugevaid lõhnu: roos, eukalüpt, sidrun, piparmünt, kaneel, kohv, lavendel, sibul, küüslauk, äädikas vm. Vali neli lõhna, millest igaühte nuusuta 20 sekundi vältel, seejärel pool minutit puhkust ja järgmist lõhna 20 sekundi vältel. Lõhnatreeningut võiks teha regulaarselt kaks või kolm korda päevas, sealhulgas hommikuti enne hommikusööki ning õhtul enne magamist.
  • Väsimus: väsimusega toimetulekul on oluline oma igapäevaste tegevuste läbi mõtlemine. Olulisemad asjad tuleb esimesena ära teha, mitte liigselt kiirustades ega üle pingutades. Tasub vaheldumisi sättida vaimset ja kehalist pingutust nõudvad tegevused, istuvad ja liikuvad tegevused, näiteks arvutis töötamise vahepeal saab pesu kuivama panna. Puhkust peab võtma enne seda, kui jõud täiesti otsa saab.
  • Õhupuudustunne: õhupuudustunde leevendamiseks võib proovida õhupuudust vähendavaid kehaasendeid, erinevaid hingamisharjutusi ja hingamisteede taastusravi. Harjutused ja illustreerivad pildid leiad patsiendijuhendi taastusravi peatükist.

Kui sul esinevad elu häirivad kaebused, mida pole juhendis kirjeldatud, tuleks tal kindlasti pöörduda oma perearsti poole.

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
  • Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 5 kuud pärast läbipõdemist või viimast vaktsineerimist.
  • Pärast tõhustusdoosi tegemist tuleb luua endale patsiendiportaalis uus COVID-19 tõend!
  • Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvad üldiselt kiiresti.
Keri üles