Jäta menüü vahele

Popov: haiglaravile satuvad eelkõige vaktsineerimata inimesed

Doktor Arkadi Popov selgitab lahti viis probleemi, mille pärast osa inimesi kõhkleb, kas tasub end vaktsineerida COVID-19 vastu või mitte.

1. Ma ei pruugi koroonasse nakatuda, kuid vaktsineerimise korral satub mu organismi aine, mille kõrvalmõjusid ei ole veel piisavalt uuritud.

Praegu on Eestis haigestumus väga suur ning risk nakatuda suureneb iga päevaga. Terviseameti prognooside kohaselt jõuame varsti 3000 uue haigusjuhtumini ööpäevas, mis on väikese Eesti puhul väga kõrge tase. Oleme nakatumisnäiduga juba tõusnud maailmas esikohale. Praeguses olukorras on risk koroonasse haigestuda väga suur.

Vaktsineerimisel kõrvalmõjude ilmnemisel on enam kui 99% juhtudel tegemist kergete kõrvaltoimetega. Rasked tüsistused tekivad väga harva. Näiteks anafülaktilise reaktsiooni tekkimise tõenäosus on 1 juhtum 100 000 vaktsiinisüsti kohta.

Risk haigestuda koroonasse, mis põhjustab keskmiselt 1 inimese surma 100st haigest, või tõenäosus sattuda haigestudes intensiivravi osakonda (ligikaudu 4-5% juhtudel) on mitu korda suurem kui saada vaktsineerimise tüsistus.

2. Kroonilise haigusega inimestel on niigi nõrgem tervis, vaktsineerimine on neile ohtlik.

Vastupidi, krooniliste haigustega inimestel on suurem risk koroonasse haigestuda ja seda raskelt läbi põdeda. Suurem suremus koroona tõttu on nende inimeste hulgas, kellel on kroonilised haigused ja kes on vanuses 65+. Haiglates on selliseid inimesi praegu kõige rohkem.

Seetõttu soovitavad arstid end vaktsineerida eelkõige krooniliste haigustega inimestel, sest vaktsineerimisel neil raskeid probleeme ei teki, kuid haigestumise korral võib COVID-19 nendele surmahaiguseks osutuda.

3. Ka vaktsineeritud inimesed haigestuvad, nakatavad teisi ja satuvad haiglasse. Järelikult on vaktsineerimine mõttetu.

Näeme, et haiglaravile satuvad eelkõige vaktsineerimata inimesed. Lääne-Tallinna keskhaiglas, kus mina töötan, on koroonapatsientide seas 75% vaktsineerimata ja 25% vaktsineeritud.

Veelgi olulisem, et intensiivravi vajajatest on vaktsineerimata 90%. Ka suremus on vaktsineerimata inimeste hulgas suurem.

Arvud näitavad, et vaktsiin kaitseb inimest haiguse raskema kulgemise ning intensiivravi osakonda sattumise eest.

4. Kuna olen juba haiguse läbi põdenud, siis tean, et koroona ei ole mulle ohtlik, ja lisadoosi ei ole mulle vaja.

Ühe doosiga vaktsineerimine pärast läbipõdemist annab väga tugeva efekti. Statistika näitab, et need, kes on kuue kuu möödumisel pärast tervenemist saanud kaitsesüsti, haigestuvad uuesti 2-2,5 korda harvemini kui need, kes pole seda süsti teinud.

Koroona läbipõdenud ja kaitsesüsti saanud inimestel on kaitstuse tase kõige kõrgem: nad kas ei nakatu üldse või nakatuvad üliharva.

5. Juhul, kui kõik iga päev minu ümber olevad inimesed on vaktsineeritud, siis mina võin ennast mitte vaktsineerida.

See on eksiarvamus. Palju sõltub sellest, millist vaktsiini on ümbritsevad inimesed saanud ja kui palju aega on neil möödunud teise doosi saamisest. Kuue kuu möödumisel tõuseb vaktsineeritud inimese nakatumisrisk piisavalt kõrgele, sõltuvalt vaktsiinist võib nakatumise tõenäosus olla 15-38%.

Järelikult ka vaktsineeritud inimesed võivad haigestuda. Nad ise põevad koroona enamasti kergemini läbi, kuid nad võivad viirust levitada ning olla potentsiaalseks ohuks vaktsineerimata pereliikmete tervisele. Seetõttu on vaktsineerimata inimese nakatumisrisk päris suur. Arstid soovitavad vaktsineerida eranditult kõigil pereliikmetel.

Allikas: Põhjarannik

Registreerin vaktsineerima
Keri üles