Jäta menüü vahele

Professor Pärt Peterson: omikroni läbipõdemine ei anna tugevat immuunsust

Inimesed, kes praegu põevad omikroni ja ei ole varasemalt vaktsineeritud ega läbi põdenud, peaksid ennast ikkagi ka vaktsineerima, sest üksnes omikroni kergekujuline põdemine ei anna piisavalt kaitset, selgitas Tartu ülikooli molekulaarimmunoloogia professor ja teadusnõukoja liige Pärt Peterson.

Petersoni sõnul on omikron teistsugune viirustüvi, sest eelnevalt vaktsineerimata-läbipõdemata inimestel kipub omikroni põdedes tekkivate antikehade tase jääma madalaks.

„Tekib väga spetsiifiline omikroni-vastane immuunsus ja see ei ole väga tugev. Probleem tekib siis, kui need inimesed kunagi tulevikus kohtavad täiesti uut tüve, mis on patogeensem. Siis neil inimestel tegelikult ei ole kaitset uue tüve vastu,“ selgitas Peterson ning lisas, et uute tüvede teke on tõenäoline.  

Lisaks tõi Peterson välja, et kui omikroni kerge läbipõdemise tulemusel tekkinud antikehade tase mõne kuu pärast väheneb, võivad need inimesed omikroniga ka uuesti nakatuda.

„Tahan südamele panna, et inimesed, kes praegu põevad omikroni ja ei ole varasemalt vaktsineeritud ega läbi põdenud, peaksid ennast ikkagi ka vaktsineerima. See annaks neile mitmekesisema immuunkaitse nii varasemate kui järgmiste tüvede suhtes," ütles Peterson.

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
  • Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 6 kuud pärast läbipõdemist või viimast vaktsineerimist.
  • Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvad üldiselt kiiresti.
Keri üles