Jäta menüü vahele

Teadusandmed kinnitavad vaktsineerimise kaitset ka uute tüvede põhjustatud haigusjuhtude ja viiruse kandluse vastu

Üha uued teadusandmed kinnitavad, et vaktsineerimine koroonaviiruse vastu kaitseb edukalt ka Lõuna-Aafrika tüve ja teiste ohtlikeks peetavate tüvede korral, samuti vähendab kaitsesüstimine oluliselt viiruse kandlust, kirjutab Tartu Ülikooli molekulaarviroloog Aare Abroi.

Märtsis sai välismaiste andmete põhjal kirjutatud (loe artiklit), et ühekordne vaktsineerimine annab umbes samasuguse neutraliseerivate antikehade kaitse nagu läbipõdemine ning kahekordsel vaktsineerimisel on nende kaitse umbes 10 korda parem. Nüüdseks on Eesti teadlased RITA projekti raames näidanud Eesti populatsiooni peal sama efekti (loe artiklit).

Samas on teada, et vaktsineerimisega saadud neutraliseeriv aktiivsus on Lõuna-Aafrika tüve vastu umbes 10 korda väiksem – kahe vaktsiinidoosiga vaktsineerimisel saadud neutraliseerivate antikehade kaitse selle tüve vastu on umbes sama hea kui läbipõdemise teel saadud sama tüüpi immuunvastus „hariliku“ viiruse vastu. Viimasel ajal Indias ja Inglismaal leviv viiruse variant (üks paljudest nimedest on tal B.1.617.2) asub sellel skaalal kuskil Briti tüve ja Lõuna-Aafrika tüve vahepeal.

Olgu etteruttavalt öeldud, et järgnev info põhineb peamiselt Pfizeri Comirnaty’ga vaktsineerimiste infol. Seda põhjusel, et Pfizeri kohta on üle maailma kõige rohkem andmeid. See ei tähenda, et teised vaktsiinid ei tööta – nende kohta pole lihtsalt nii palju andmeid.

Vaktsiin kaitseb raske haigestumise eest  Lõuna-Aafrika ja paljude teiste ohtlikeks peetavate tüvede korral

Nn neutraliseerimiskatsed on tehtud katseklaasi tingimustes ja need näitavad, et paljude tüvede korral on oht, et kaitse ei pruugi olla sama hea kui „hariliku“ viiruse korral. Kuidas on aga lood päris elus eneses? Kui eelpool viidatud loos selgitati, et paljudel juhtudel tekib hästi palju antikehi ogavalgu ühe piirkonna vastu ja kui selles piirkonnas tekib mutatsioon (nagu näiteks E484K) siis suur hulk antikehi kaotab oma neutraliseerivad omadused. Ameerikas põhjustas ühes hooldushaiglas  puhangu just selline viiruse variant ning seal sattus olema vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesi. Nakatumise analüüs näitas, et vaktsineeritutel oli 20 korda väiksem tõenäosus haiglasse sattuda, seda vaatamata sellele, et antud mutatsioon suudab pageda neutraliseerivate antikehade eest.

Ka paljud muud  teadlaste tehtud uuringud päris elust näitavad, et kaitse raske haigestumise vastu on ka ohtlike mutantide korral väga hea. Kui kolm kuud tagasi oli katseklaasi katsete ehk neutraliseerivatel antikehadel tehtud uuringute põhjal veel keeruline öelda, kui hästi kaitsevad vaktsiinid Lõuna-Aafrika tüve eest päris elus, siis nüüdseks on andmed  selle tüve kohta olemas. Vaktsineerimine annab Lõuna-Aafrika tüve korral üle 95% kaitse raskete haigusjuhtude eest, see on pea sama hästi kui Briti ja „hariliku“ tüve korral. Teistmoodi sõnastades – vaktsineeritul on vähemalt 20 korda väiksem tõenäosus raskeks haigusjuhuks ka selle tüve korral.

Nii katseklaasi katsete andmed neutraliseerivate antikehadega kui ka päriselu andmed näitavad, et teiste ohtlikeks peetavate tüvede (Brasiilia tüvi P1, India kaks tüve jt) korral on kaitse veel parem kui Lõuna-Aafrika tüve korral. Seega saame öelda, et vaktsiin kaitseb efektiivselt seni tuntud mutantsete tüvede korral raske haiguse eest.

Erinevalt vaktsineerimisest ei pruugi läbipõdemine anda kaitset ohtlike tüvede eest.

Viiruse läbipõdemine annab neutraliseerivate antikehade põhjal umbes sama hea kaitse „hariliku viiruse“ vastu kui vaktsineerimine kahe doosiga viiruse seni immunoloogiliselt kõige ohtlikuma, Lõuna-Aafrika tüve vastu. See tähendab ka seda, et prognooside kohaselt ei pruugi läbipõdemine anda väga tugevat kaitset uute variantide vastu, eriti eakamatel või nõrga immuunsüsteemiga inimestel. Aga on igati mõistlik eeldada, et Eestis juunikuus levivad viiruse variandid on kõik vähemalt sama head levijad kui inglise tüvi. Seega kui aeg kätte jõuab, loodetavasti enne septembrit, oleks kõigil läbipõdenutel vägagi mõistlik lasta ennast ühe doosiga vaktsineerida.

Vaktsineerimine kaitseb ka viiruse kandluse eest

Kuigi tõsiasi, et vaktsiin võiks kaitsta ka viiruse kandluse eest, oli ennustatav, on nüüdseks selle kohta ka kindlad tõendid. Kandlus tähendab seda, et viirus on tuvastatav inimese organismis, seejuures inimene ei haigestu, kuigi võib viirust levitada. Erinevatel andmetel kaitsevad vaktsiinid „hariliku tüve“ või inglise tüve suhtes kandluse eest 80-90% ulatuses. Näiteks Pfizeri vaktsiin annab kandluse osas Briti tüve suhtes ligi 90% kaitse võrreldes vaktsineerimata inimestega, Lõuna-Aafrika tüve korral on kaitse 75%. Kuid nagu eelpool mainitud – haiguse raske kulu vastu andis Lõuna Aafrika tüve korral vaktsiin väga hea kaitse.

Vaktsineerimine kaitseb viiruse kandluse eest ka teiste mutantsete variantide korral, kuid mitte alati sama hästi kui „harilku viiruse” korral. Näiteks mutatsiooni E484K korral on Pfizeriga vaktsineeritutel võrreldes vaktsineerimata inimestega 3-4 korda väiksem tõenäosus osutuda viiruse kandjaks ja umbes 8 korda väiksem tõenäosus sümptomaatiliseks nakatumiseks. India tüve korral on mõõdetud vaktsiini efektiivsust sümptomaatilise haigestumise suhtes, see on 80%. Kõigest teadaolevast võib tuletada, et vaktsineerimise kaitse India tüve kandluse vastu on vähemalt sama hea kui Lõuna-Aafrika tüve korral ehk vähemalt 75%.

Aga vaktsiin ei töötagi nagu sääsepeletaja, et hoiab pahalased sinust eemale – vaktsiin valmistab immuunsüsteemi ette selleks, et too saaks pahalasele kiirelt vastu hakata, kuid ka vastuhaku korraldamine võtab teatud aja. Selle aja jooksul võib vaktsineeritu olla viiruse kandja, eriti sel juhul kui algne nakkusdoos oli väga suur.

Viiruse kandmisest pareminigi peaks vaktsiin kaitsma levitamise eest. Kuidas? Organismist väljuvatel viirusosakestel võib neutraliseeriv antikeha juba küljes olla, kui nad väljahingatava õhu või süljega kandjast eemale pääsevad.

Lisada tuleb ka seda, et kaitse ulatus sõltub vaktsiinist, aga võib riigist riiki ka pisut varieeruda, sest nakkuse kulg sõltub muuhulgas viiruse doosist, mida inimene saab ning see ei pruugi olla Katari päikese all samasugune nagu novembrikuises Eestis.

Vaktsineerimisel saab mitmekesisema antikehalise  immuunvastuse kui läbipõdemisel

Läbipõdemisel on organismi antikehaline immuunvastus ühekülgsem, vaktsineerimisel tekib aga viiruse vastu rohkem erinevaid antikehasid ehk kaitse on mitmekesisem. Eelmises artiklis võrdlesime ogavalku käelabaga ja antikehi käe külge kleepunud legoklotsidega, millest osad takistavad haamrivarre haaramist ehk viiruse kinnitumist rakule. Seda võrdlust kasutades saame öelda, et läbipõdemisel tekivad klotsid valdavalt nt pöidla vastu ning pöidla paistetus (mutatsioon) võib takistada nende kinnitumist. Vaktsineerimisel tekib klotse erinevate kämbla piirkondade vastu. Kui pöial ka paiste läheb, siis muude kämbla osade külge nad ikkagi kleepuvad ja takistavad varre haaramist.

Mitmekesisem immuunvastus on eriti oluline uute tüvede valguses, sest üksikutel mutatsioonidel või nende kombinatsioonidel ei ole nii lihtne kõikide klotside (antikehade) seondumist takistada. Vaktsineerimisega saadud immuunvastusest on viirusel mutatsioonide abil keerulisem kõrvale hiilida.

Kõik eelpool toodu annab põhjust optimismiks, kuid siiski on mõistlikum proovida uued tüved meist eemal hoida. Ohtlike uute tüvede vastu võib olla neutraliseerivate antikehade tiiter madalam ning paraku on eakamatel inimestel antikehade tiiter niigi madalam. Üldjuhul ei tohiks ka vaktsineeritud eakatel siiski raskeid sümptomeid tekkida nagu kinnitab ka üks juhtum Briti hooldekodus, kus India tüvi kohapeal levima hakkas.

Kindlasti ei ole vaja ette karta väljamaal levivaid mutante, vaid teha kõik, et hoiduda viiruse eest kohapeal, eriti siseruumides.

Keri üles