Jäta menüü vahele

Tartu Ülikooli viimasest seireuuringust selgub, et tõhustusdoosiga vaktsineeritutel on koroonaviirusega nakatumisrisk ligi kümme korda väiksem kui vaktsineerimata inimestel ja pea viis korda väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritutel.

Esimesed välismaised uuringud omikroni tüve leviku kohta näitavad, et tõhustusdoosi saanud inimestel on uue omikroni tüve vastu märkimisväärselt parem kaitse, kui esmase vaktsineerimiskuuri läbinutel. Esmase kuuri immuunkaitse omikroni suhtes langeb Suurbritannia uuringu andmetel väga kiiresti juba kolm kuud pärast teist doosi.

Omikroni tüve kiirest levikust tulenevalt soovitab Eesti immunoprofülaktika komisjon teha Jansseni vaktsiini saanud täisealisel elanikkonnal tõhustusdoos kahe kuu möödumisel esimesest doosist ning AstraZeneca, Pfizer/BioNTechi ja Moderna puhul alates kolme kuu möödumisest esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamisest.

Kui tõhustusdooside vaktsiinid oma olemuselt samad, mis eelmiste dooside puhul, siis millest tuleneb selline suur erinevus kaitses?

Tõhustusdoos tuletab immuunsüsteemile ohtu meelde

„Tänaseks on selge, et koroonavaktsiinide mõju ei püsi meie kehas terve elu, vaid pigem lühemat aega. Tõhustusdoosi ülesanne on meie immuunsüsteemile meelde tuletada, et oht veel eksisteerib. Kui anname immuunsüsteemile väikese ergutuse tõhustusdoosi näol, hoiame ära selle, et meie immuunsüsteem uue viiruse suhtes laisaks läheks,“ selgitab Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner.

„Seda võib võtta kui välkõppust, mille eesmärk on immuunsüsteemi kiiresti mobiliseerida ning toota uus hulk kiiresti toimivaid antikehi,“ ütleb ta.

Tõhustusdoos on hetkel parim kaitse omikroni vastu

Praeguseks on ilmnenud, et uus SARS-CoV-2 omikroni tüvi levib märkimisväärselt kiiremini kui delta tüvi ning parim kaitse omikroniga nakatumise vastu on inimestel, kes on saanud tõhustusdoosi või kes on COVID-19 läbi põdenud ning saanud lisaks ka vaktsiinidoosi. Ülejäänudel inimestel on märkimisväärselt kõrgem riski omikroniga nakatuda.

Uusimad andmed näitavad, et omikroni tüvi suudab väga sageli meie immuunsüsteemist mööda hiilida ning meid ikka nakatada - ka siis, kui oleme kahe doosiga vaktsineeritud. Kuigi maailma suuremad ravimitootjad on juba hakanud testima ka uut omikroni-spetsiifilist vaktsiini, siis läheb selle turule jõudmiseni veel mitmeid kuid aega. Seepärast ongi praegu kõige mõistlikum tõhustusdoos peale teha ja tekitada endale võimalikult tugev kaitse enne uue tüve laialdast levikut Eestis,“ soovitab Abner.

Lisaks ei tohi unustada, et maksimaalne kaitse tõhustusdoosist ei teki kohe, vaid umbes kahe nädala jooksul.

Vaktsiinide kombineerimine annab parima kaitse

Kui lähed lähiajal tõhustusdoosi tegema, siis millist vaktsiini valida?

Eestis saab hetkel tõhustusdoosiks valida Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty või Moderna vaktsiini Spikevax sõltumata sellest, millise vaktsiiniga on tehtud esmane vaktsineerimiskuur.

Tänaseks on kogunenud juba usaldusväärne hulk uuringuid, mis kinnitavad, et vaktsiinide kombineerimine annab isegi tugevama immuunkaitse kui tõhustusdoosi tegemine sama vaktsiiniga. Esialgsetel andmetel tekitab kõige tugevama immuunvastuse vektor ja mRNA vaktsiinide kombineerimine.

„Igal vaktsiinil on väikesed tehnilised erinevused, millest omakorda tuleneb ka natuke erinev bioloogiline kaitse. Kombineerides erinevaid vaktsiinitehnoloogiaid suudame me oma immuunsüsteemi järjekordselt üle kavaldada ning ta on sunnitud tugevamini reageerima, andes meile tänu sellele ka laiapõhjalisema kaitse,“ selgitab Abner.

„Enda näitel lasin ma oma esimesele kahele Pfizeri doosile ühe Moderna tõhustusdoosi peale teha,“ ütleb Abner.

Turgutusi tuleb teha ka edaspidi

Kuna vaktsiini mõju muutuva viiruse vastu ei kesta igavesti, siis tõenäoliselt tuleb meil ka edaspidi aeg-ajalt oma immuunsüsteemile turgutusi teha.

Paraku on Abneri sõnul veel võimatu ennustada, kui sageli see juhtuma hakkab. Tema hinnangul on siiski lootust, et peale mõningaid doose ja suuremaid nakatumislaineid tekib ka ühiskonnal laiapõhjalisem kaitse SARS-CoV-2 vastu, mis omakorda võtab tulevikus haiglatelt COVID-19 koormust vähemaks.

„Selle eeldus on siiski ligi 100-protsendiline kaitse terves ühiskonnas, sarnaselt teistele laialdaselt levivatele viirustele nagu leetrid,“ tõdeb ta.

Hetkel ei ole SARS-CoV-2 spetsiifilisi antikehi veel kuni 30% eestlastel, seega on veel mõningane tee selle stsenaariumini minna.

Abneri hinnangul sõltub tõhustusdooside edaspidine vajadus ja sagedus uutest viirusetüvedest, meie immuunsüsteemi mälu kestvusest ning üldisest ühiskonna immuunsuse tasemest.

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
  • Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 5 kuud pärast esimest doosi.
  • Pärast tõhustusdoosi tegemist tuleb luua endale patsiendiportaalis uus COVID-19 tõend!
  • Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvada üldiselt kiiresti.
Keri üles