Jäta menüü vahele

Arstid: vaktsiini kipuvad enim pelgama need, kellel seda kõige rohkem vaja on

Sel aastal läheme suvele vastu COVID piiranguteta ja lootusega, et koroonalaine taandub. Paraku aga satuvad haiglatesse jätkuvalt peamiselt vaktsineerimata eakad ning palatites valitseb kurbus. Eesti arstid selgitavad, milliste hirmude ja müütide tõttu pole paljud inimesed end siiani vaktsineerinud.

„Kurb tõde on see, et palju raskeid haigestumisi ja surmasid oleks saanud vaktsineerimise abil ära hoida,“ ütleb Karin Laas, kes on täitnud Ida-Tallinna Keskhaigla COVID osakonna juhataja ülesandeid juba kolm korda.

Koroonaviirus on inimeste elu pea peale pööranud ja eriti valusalt tuleb see välja meie haiglates. Töö COVID osakonnas on väga erinev Laasi tavapärasest tööst, sest erialalt on ta hoopis reumatoloog. Kui tavaliselt on tema patsiendid noored ja keskealised inimesed, keda vaevavad liigesepõletikud, siis COVID osakonnas on tema hoole all hoopis raskes seisundis eakad.

„Emotsionaalselt teeb selle töö eriti raskeks koroonapatsientide kõrge suremus,“ ütleb Laas.

Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog Karin Laas. Foto: Aron Urb

Peamiselt satuvad tema juurde haiglaravile kõrges eas vaktsineerimata inimesed. Paljud tema patsiendid ütlevad, et nad ei vaktsineerinud end, kuna nad on vanad ja neil on palju kaasuvaid haiguseid. „Nad nimetavad vaktsineerimisest hoidumise põhjustena just neid kriteeriume, mille alusel nad kuuluvad COVID riskigruppi ja hädasti vajavad vaktsineerimist,“ kirjeldab Laas levinud eksiarvamust.

Koroona raskelt põdemise riski suurendavad südameveresoonkonna haigused, neeru- ja maksahaigused, ülekaalulisus, aju veresoonte lupjumine, insult, kõrge kolesterool, diabeet ja vähk.

Üks müüt, mida Laas sageli kuuleb on see, et varasem süvaveenitromb on vastunäidustus vaktsineerimisele. „See pole nii! Küll aga põhjustab COVID viiruse põdemine trombootilisi tüsistusi,“ selgitab ta.

Ma ei käi kuskil, kas ma pean ennast ikka vaktsineerima?

Teine levinud arvamus on see, et kui sa ei käi rahvarohketes kohtades, ei ole vaja end vaktsineerida. „COVID viirusesse haigestuvad inimesed ka oma koduseinte vahel. See tuuakse enamasti pahaaimamatult koju lähedaste poolt, kes ise põevad haigust kergelt või lausa ilma sümptomiteta,“ ütleb Karin.

Olukorra teeb veelgi kurvemaks see, et paljud Laasi vaktsineerimata patsiendid on dementsed, kes ise ennast aidata ei saa. „Nende inimeste eest teevad otsuse nende lähedased ja kahjuks ei peeta vaktsineerimist vajalikuks, kuna dementne vanainimene kodust väljas ei käi. Aga ikkagi juhtub see, et viiruse toovad koju omaksed, kes käivad vanainimest hooldamas,“ selgitab ta.

Patsientide lähedastega suheldes kohtab Karin sageli sügavat kahetsust, et eakas inimene haiglasse sattus ja imestust selle üle, kust ta COVID-i saada võis. Haiguse lõppfaas võib olla väga kiire ja mõnikord on lähedastel raske mõista, kuidas seisund nii kiiresti halvenes.

Mul on esmane vaktsineerimiskuur tehtud, miks on vaja veel kolmandat süsti?

Viimased paar kuud on näidanud, et lisaks vaktsineerimata inimestele hakkavad haiglasse jõudma ka need vaktsineeritud eakad, kelle esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas juba üle poole aasta.

„Selgelt on näha, et kaks doosi ei anna enam eakatele piisavalt head kaitset raske COVIDi eest ja kindlasti on vaja ära teha ka tõhustusdoos. Kolmas doos on vanematele inimestele eriti oluline seetõttu, et nende immuunvastus on nõrgem ja vaktsiini kaitse püsib lühemat aega,“ ütleb Laas.

Kolme doosiga vaktsineeritud inimesed satuvad Laasi sõnul COVID-i tõttu haiglasse väga harva.

Kui Karin Laas puutub peamiselt kokku raskelt haigete patsientidega, siis Rapla perearstikeskuse perearst Argo Lätt näeb oma töös COVID haiguse teisi tahke. Perearstid ja -õed tegelevad vaktsineerimise ja nõustamisega, suunavad inimesi testimisele, annavad nõu koroona koduse ravi osas ja tegelevad hiljem ka COVIDi tagajärjel tekkinud tervisemuredega.

Rapla perearstikeskuse perearst Argo Lätt. Foto: Heli Loik-Tomson

Läti nimistus on ligi 2000 patsienti, kellest umbes 600 kuulub koroona riskigruppi. Enamik neist vaktsineeris end kohe, kui võimalus avanes, aga umbes 25% on tänaseni ilma ühegi doosita.

„Osadel keelavad vaktsineerida omaksed, teised ütlevad, et ma olen nii krooniliselt haige, et ma ei julge end vaktsineerida ja mõned kardavad kõrvaltoimeid,“ loetleb Lätt põhjuseid, miks end ei vaktsineerita. Eakamad inimesed põhjendavad mittevaktsineerimist sellega, et nad ei käi kuskil, ainult lapselaps toob toitu. „Aga seesama lapselaps toob ka viiruse,“ tõdeb Lätt.

Mul on kroonilised haigused, kas vaktsiin võib mu tervist halvemaks teha?

Kõige rohkem kardavad vaktsiini sageli need inimesed, kellel seda kõige rohkem vaja on. Läti üks patsient on 75-aastane vaktsineerimata naine, kellel on mitmeid kroonilisi haigusi: astma, diabeet ja südamepuudlikkus on vaid mõned neist. Kõik need haigused suurendavad koroona raskelt põdemise riski. „Kui ta nakatus, pidas ta esialgu kodus hambad ristis vastu, aga lõpuks viidi ta siiski kiirabiga haiglaravile,“ kirjeldab Lätt ja loodab, et ta tuleb sealt siiski omal jalal välja.

Läti sõnul ei peaks krooniliste haigustega inimesed vaktsiine pelgama. „Tegelikult on COVID vaktsiinide ainukene vastunäidistus see, kui inimesel on olnud eelnev anafülaktiline šokk või allergiline reaktsioon mingi vaktsiini komponendi suhtes,“ ütleb Lätt. Neid inimesi on Eestis väga vähe. „Minu nimistus selliseid patsiente ei olegi,“ tõdeb ta.

Ise tema patsiendid vaktsineerimise kohta nõu küsima ei kipu. Küll aga pöördutakse perearsti poole sageli COVIDi tagajärjel tekkinud terviseprobleemidega.

Põdesin COVIDi ammu läbi, miks mu tervis ikka veel ei taastu?

„Peaaegu iga päev käib mõni patsient, kellel on pärast koroona põdemist tekkinud rindkerevalud, rütmihäired, väsimus, peavalu või köha, mis ei lähe juba mitu kuud üle,“ loetleb Lätt erinevaid terviseprobleeme, millega tema abi otsitakse.

Pikk COVID võib tekitada väga eriilmelisi sümptomeid ja kimbutada inimesi veel pikalt pärast seda, kui koroonatest ammu negatiivne on. Sageli on täielikuks paranemiseks vaja teha muudatusi elustiilis ning mõnel juhul läbida ka taastusravi.

Kõige paremini aga kaitseb ka pika COVIDi eest vaktsineerimine. Haigekassa hiljutine analüüs näitab, et 98,5% pika COVID-i tõttu arstide poole pöördunud patsientidest olid enne läbipõdemist koroonaviiruse vastu vaktsineerimata. Vaktsineerimata inimesed põevad pikka COVID-it sagedamini, raskemini ja neil püsivad kaebused kauem.

Lisaks pikale COVIDile võib koroona läbi põdemine kiirendada ja ägestada ka inimese olemasolevaid kroonilisi haigusi. Nii Lätt kui Laas tõdevad, et koroona põhjustatud probleemid teevad neid murelikuks ja vahel tundub, et olukord käib arstidele ja õdedele üle jõu.

Neil hetkedel aitavad raskustega toime tulla eelkõige suhtlemine ja väikestest positiivsetest arengutest rõõmu leidmine. „Ka haigla COVID osakonnas on patsiente, kes vaatamata kõrgele vanusele ja raskele haigusele säilitavad optimismi ja positiivse eluhoiaku. Seda suurem on arsti, õdede ja patsiendi rõõm, kui haigus raviga taandub,“ ütleb Laas.

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
  • Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 5 kuud pärast läbipõdemist või viimast vaktsineerimist.
  • Pärast tõhustusdoosi tegemist tuleb luua endale patsiendiportaalis uus COVID-19 tõend!
  • Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvad üldiselt kiiresti.
Keri üles