Jäta menüü vahele

Müüdid ja tegelikkus: vaktsiinid ja viljakus

Ühiskonnas ringleb koroonavaktsiinide kohta üksjagu müüte. Rasedusega seotud müütidele vastab Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla.

  • Müüt: last soovivad, ootavad või imetavad naised ei tohiks end vaktsineerida

    Vaktsiini kaitse haigestumise vastu kaalub üle kõik vaktsineerimisega seotud riskid ka rasestuda soovivatel, rasedatel ja imetavatel naistel.

    Kui lapseootel naine haigestub, siis suureneb nii enneaegse sünnituse risk kui ka tõenäosus, et naine vajab intensiivravi. Vaktsineerimine vähendab neid riske oluliselt.

    Kui last rinnaga toitev ema on vaktsineeritud, omandab ka laps mõningase kaitse COVID-19 vastu.

    Pole bioloogilist põhjust, miks koroonavaktsiinid võiks rasedatele naistele, loodetele või imetatavatele lastele ohtlikud olla.

    Sama kinnitavad ka loomkatsed, milles rottidele süstitud mitmekordsed vaktsiinidoosid ei toonud kaasa otsest ega kaudset kahju rasedusele, loote arengule, sünnitusele ega sünnijärgsele perioodile.

    Rahvusvaheline Naistearstide Föderatsioon (FIGO), mille liige on ka Eesti Naistearstide Selts, toetab lapseootel ja imetavate emade COVID-19 vastu vaktsineerimist, arvestades seejuures nakatumisriski, raseduse suurust, ema tervislikku seisundit jmt.

  • Müüt: vaktsineerimise tagajärjel võib jääda viljatuks

    COVID-19 vaktsiinid ei põhjusta viljatust või viljakuse vähenemist.

    Kuna vaktsiinis leiduv mRNA ei puutu kokku inimese DNA-ga, siis mingit mõju viljakusele ega ka tulevastele lastele ei ole. Viljatuse riski selgitamiseks on vaktsiinidega tehtud ka loomkatseid ning vaktsiinide mõju paljunemisvõimele ei ole tuvastatud.

    Küll aga võib meeste viljakust halvasti mõjutada COVID-19 läbipõdemine, mis võib põhjustada orhiiti (munandi põletikku) ja halvendada meeste seemnevedeliku kvaliteeti.

  • Müüt: vaktsineeritud inimesed kiirgavad ja mõjutavad teiste inimeste viljakust ning menstruatsiooni

    Müütidel erinevatest kiirgustest või viljakuse mõjutamisest ei ole mingisugust alust ega tõendust.

    Ravimiametile on teatatud koroonavaktsiinide kasutamise järel ajutistest menstruaaltsükli häiretest. Tõenäoliselt on need tingitud olnud ajutisest stressist, palavikust või sarnastest reaktsioonidest, mis vaktsineerimise järgselt võivad tekkida.

  • Müüt: Eestis on AstraZeneca vaktsiini tagajärjel katkenud väga palju rasedusi.

    Ravimiametile ei ole AstraZeneca ega ühegi teise COVID-19 vastase vaktsiiniga seoses raporteeritud ühestki raseduse katkemisest.

    Maailmas tehtud uuringud näitavad, et vaktsineeritud naiste rasedused katkevad sama sagedusega kui vaktsineerimata naiste rasedused.

Vaata lisa:
* Korduma kippuvaid küsimused
* Eesti Naistearstide Selts
* Eesti Perearstide Selts

Telefonis saab nõu küsida vajadusel perearsti infoliinil 1220 ning riigiinfo telefonil 1247.

Registreerin vaktsineerima
Keri üles