Kui palju ja milliseid vaktsiine on EL ühishankega Eestisse tellitud
Eesti osaleb COVID-19 vaktsiinide ostmiseks Euroopa Liidu ühishankes, millega on ühinenud kõik liikmesriigid. Euroopa Komisjoni vaktsiinide ühishanke portfellis on kokku kaheksa vaktsiinitootja vaktsiinid. Eesti on praeguseks ühinenud viie tootja eelostulepingutega, kuid valitsus on andnud heakskiidu ka teiste tootjate lepingutega ühinemiseks.
Koos Euroopa Liidu ühisesse vaktsiiniportfelli lisandunud Valneva lepinguga on Eestil võimalik kokku soetada 5 229 362 doosi vaktsiini 2 764 681 inimese jaoks.
| Vaktsiin | Vaktsiinitüüp | Müügiluba või taotlemise hetkeseis | Mitmele inimesele on tellitud |
| Pfizer/BioNTech Comirnaty | mRNA | Tingimuslik müügiluba 21. detsembrist | 857 214 |
| SPIKEVAX (endise nimega Moderna) | mRNA | Tingimuslik müügiluba 6. jaanuarist | 122 134 |
| Vaxzevria (AstraZeneca) | adenoviirus | Tingimuslik müügiluba 29. jaanuarist | 665 000 |
| Janssen Pharmaceutica (Johnson & Johnson) | adenoviirus | Tingimuslik müügiluba 11. märtsist | 300 000 |
| Curevac | mRNA | Tootja võttis müügiloataotluse tagasi. Hindamine lõpetati. | 329 692 |
| Sanofi | Valgupõhine | Müügiluba veel pole. Käivad kliinilised uuringud |
300 000 |
| Novavax | Valgupõhine | Müügiluba veel pole. Euroopa ravimiametis hindamisel |
146 542 |
| Valneva | Inaktiveeritud | Müügiluba veel pole. Käivad kliinilised uuringud |
44 000 |
Tuntumad Eestis kasutusel mitteolevad vaktsiinid ning kasutusele tulemise perspektiiv
Ava kõikSputnik V ei ole hetkel Euroopas müügiloaga, mistõttu pole ka Eestis kasutusel. Seda vaktsiini pole ka Euroopa ühishankes. Euroopa Ravimiametis on hetkel käimas Sputnik V vaktsiinikandidaadi kiirendatud hindamine. Kas Spuntnik V osas ka müügiloa taotlemiseni jõutakse, on hetkel veel vara öelda. Sputnik V jõuab kasutusele Eestis vaid siis kui talle on väljastatud Euroopa Komisjoni müügiluba.
Sputnik V (Gam-COVID-Vac) toimemehhanism on analoogne Vaxzevria ja Jansseni COVID-19 vaktsiiniga. Vaktsiin sisaldab paljunemisvõimetut adenoviirust, mille sisse on pandud DNA lõik, mille järgi meie rakud hakkavad antigeeni – koroonaviiruse ogavalku – valmistama. Adenoviirust on vaja, et DNA lõik rakkudesse läheks.
Novavax vaktsiiniga on Euroopa Ravimiametis käimas kiirendatud hindamisprotseduur. See tähendab, et vaktsiini arendaja esitab Euroopa Ravimiametile vaktsiini kohta käivaid andmeid juba enne kui esitatakse müügiloataotlus. Kas Novavaxi vaktsiini osas ka müügiloa taotlemiseni jõutakse, on hetkel veel vara öelda. Novavax jõuab kasutusele Eestis vaid siis kui talle on väljastatud Euroopa Komisjoni müügiluba.
Novavaxi välja töötatud vaktsiin valmistab sarnaselt teiste vaktsiinidega organismi COVID-19 viirusega nakatumise eest kaitsma. Tegu on valgupõhise ehk komponentvaktsiiniga, mis sisaldab juba eelnevalt laboris valmissünteesitud antigeeni (ogavalku). Vaktsiin sisaldab ka adjuvanti, mis on immuunvastuse tugevdamiseks kasutatav ühend.
Kuidas koroonavaktsiinid töötavad
Professor Irja Lutsar selgitab, kuidas täpselt vaktsiin haiguse eest kaitseb
Kõik on kuulnud, et vaktsiin kaitseb haiguse eest, aga kuidas see täpsemalt toimub? Kas erinevad vaktsiinid mõjuvad erinevalt? Mis asi see veidra nimega ogavalk on? Vaktsiinide tööpõhimõtet tutvustab meditsiinilise mikrobioloogia professor ja teadusnõukoja juht Irja Lutsar.
Professor Irja Lutsar selgitab, kui palju kaitseb vaktsiin viiruse eest
Kui hästi koroonavaktsiin meid kaitseb? Kas mõni vaktsiin on teisest tõhusam? Kas meil on juba koroonavaktsiinide tõhususe kohta andmeid ka päris elust või ainult teoreetilised teadmised? Sellest räägib lähemalt meditsiinilise mikrobioloogia professor ja teadusnõukoja juht Irja Lutsar.
Professor Pärt Peterson selgitab, mis on antikehad
Kuidas aitavad antikehad viirusega võidelda? Kui kaua püsivad antikehad koroonaviiruse läbipõdenud inimese organismis? Ja kuidas koroonavaktsineerimisel tekkinud antikehad raske kuluga haiguse vastu? Selgitab Pärt Peterson, TÜ molekulaarimmunoloogia professor.
Perearst professor Ruth Kalda räägib, kumb on ohutum – vaktsiin või haigus
“Ma tahaksin end haiguse vastu kaitsta küll, aga vaktsiinidel on ju kõrvaltoimed…” Vaktsiinidega võivad kaasneda paaripäevased kõrvalnähud, ent haigused või nende põhjustatud tüsistused on organismile palju ohtlikumad (ja võivad lõppeda ka surmaga). Peremeditsiini professor ja perearst Ruth Kalda räägib, kuidas vaktsineerimine aitab ühiskonnal kiiremini tavaellu naasta.
Oluline info
Euroopas on praegu müügiloa saanud neli vaktsiini. Euroopas kontrollib, et vaktsiin oleks piisavalt ohutu ja tõhus ning annab soovituse müügiloa väljastamiseks Euroopa Ravimiamet EMA. Euroopa Ravimiamet hindab praegu mitmeid koroonavaktsiine kiirendatud hindamisprotseduuris. Müügiloa saamise tingimusi pandeemia tõttu ei ole leevendatud ega ole tehtud järeleandmisi hindamiskriteeriumites (ohutus, kvaliteet, efektiivsus).
Kõiki vaktsiine hindavad teadlased ja ametid, kelle ülesanne on garanteerida, et need vastaksid kõikidele kehtivatele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele.
Ettevõtted kasutavad vaktsiinide väljatöötamise kiirendamiseks mitmeid lähenemisi nagu näiteks:
- Rohkemate inimeste samaaegne rakendamine, et analüüsida toimunud uuringute tulemusi kiiremini ning kaardistada järgmisi samme paremini.
- Kliiniliste uuringute eri etappide kombineerimine ja võimalusel, kui ohutus on tagatud, uuringute samaaegne tegemine.
Vaktsiinide tõhususe ja ohutuse tähelepanelik jälgimine ning analüüs jätkub ka pärast müügiloa väljastamist ning vaktsiini kasutusele võtmist.
Reeglina toodetakse ravimeid mõne haiguse või selle sümptomi täielikuks eemaldamiseks või leevendamiseks. Erinevalt teistest ravimitest kasutatakse vaktsiine tervetel inimestel, seega on ka nõuded ja ootused vaktsiinidele kõrgemad.
Millised on tuntud haiguste ja nende vaktsiinide kõrvaltoimete erinevused.