Jäta menüü vahele

COVID-19 vaktsiinid

Eestis ja Euroopas on hetkel kasutamiseks loa saanud neli vaktsiini. COVID-19 vaktsiinid on kõik ühtviisi ohutud, efektiivsed ja kvaliteetsed. Kiirendatud müügiloa taotlemisel ei ole COVID-19 vaktsiinide puhul efektiivsuse ja ohutuse osas järeleandmisi tehtud. Uuringud ja sealhulgas vaktsiinide ohutuse seire jätkuvad ka pärast müügiloa saamist.

Kui palju ja milliseid vaktsiine on EL ühishankega Eestisse tellitud

Eesti osaleb COVID-19 vaktsiinide ostmiseks Euroopa Liidu ühishankes, millega on ühinenud kõik liikmesriigid. Euroopa Komisjoni vaktsiinide ühishanke portfellis on kokku kaheksa vaktsiinitootja vaktsiinid. Eesti on praeguseks ühinenud viie tootja eelostulepingutega, kuid valitsus on andnud heakskiidu ka teiste tootjate lepingutega ühinemiseks.

Koos Euroopa Liidu ühisesse vaktsiiniportfelli lisandunud Valneva lepinguga on Eestil võimalik kokku soetada 5 229 362 doosi vaktsiini 2 764 681 inimese jaoks.

Tabel: “Vaktsiinid Euroopa ühishankes (tumedamas kirjas, millega Eesti juba ühinenud)”
Vaktsiin Vaktsiinitüüp Müügiluba või taotlemise hetkeseis Mitmele inimesele on tellitud
Pfizer/BioNTech Comirnaty mRNA Tingimuslik müügiluba 21. detsembrist 857 214
SPIKEVAX (endise nimega Moderna) mRNA Tingimuslik müügiluba 6. jaanuarist 122 134
Vaxzevria (AstraZeneca) adenoviirus Tingimuslik müügiluba 29. jaanuarist 665 000
Janssen Pharmaceutica (Johnson & Johnson) adenoviirus Tingimuslik müügiluba 11. märtsist 300 000
Curevac mRNA Müügiluba veel pole.
Euroopa ravimiametis hindamisel
329 692
Sanofi Valgupõhine Müügiluba veel pole.
Käivad kliinilised uuringud
300 000
Novavax Valgupõhine Müügiluba veel pole.
Euroopa ravimiametis hindamisel
146 542
Valneva Inaktiveeritud Müügiluba veel pole.
Käivad kliinilised uuringud
44 000

Tuntumad Eestis kasutusel mitteolevad vaktsiinid ning kasutusele tulemise perspektiiv

Ava kõik

Sputnik V ei ole hetkel Euroopas müügiloaga, mistõttu pole ka Eestis kasutusel. Seda vaktsiini pole ka Euroopa ühishankes. Euroopa Ravimiametis on hetkel käimas Sputnik V vaktsiinikandidaadi kiirendatud hindamine. Kas Spuntnik V osas ka müügiloa taotlemiseni jõutakse, on hetkel veel vara öelda. Sputnik V jõuab kasutusele Eestis vaid siis kui talle on väljastatud Euroopa Komisjoni müügiluba.

Sputnik V (Gam-COVID-Vac) toimemehhanism on analoogne Vaxzevria ja Jansseni COVID-19 vaktsiiniga. Vaktsiin sisaldab paljunemisvõimetut adenoviirust, mille sisse on pandud DNA lõik, mille järgi meie rakud hakkavad antigeeni – koroonaviiruse ogavalku – valmistama. Adenoviirust on vaja, et DNA lõik rakkudesse läheks.

CureVac AG on välja töötanud vaktsiinikandidaadi CvnCoV. CureVac vaktsiiniga on Euroopa Ravimiametis käimas samuti kiirendatud hindamisprotseduur. See tähendab, et vaktsiini arendaja esitab Euroopa Ravimiametile vaktsiini kohta käivaid andmeid juba enne kui esitatakse müügiloataotlus. Kas CureVaci osas ka müügiloa taotlemiseni jõutakse, on hetkel veel vara öelda. CureVac jõuab kasutusele Eestis vaid siis kui talle on väljastatud Euroopa Komisjoni müügiluba.

Tegemist on mRNA vaktsiiniga nagu ka Comirnaty ja Moderna vaktsiin. See sisaldab molekuli nimega informatsiooni-RNA (mRNA), mis omakorda sisaldab juhiseid ogavalgu valmistamiseks. Vaktsiinis on mRNA pakitud väikese liposoomi ehk rasvamullikese sisse, mis kaitseb mRNA-d lagundamise eest ja aitab tal rakkudesse jõuda.

Novavax vaktsiiniga on Euroopa Ravimiametis käimas kiirendatud hindamisprotseduur. See tähendab, et vaktsiini arendaja esitab Euroopa Ravimiametile vaktsiini kohta käivaid andmeid juba enne kui esitatakse müügiloataotlus. Kas Novavaxi vaktsiini osas ka müügiloa taotlemiseni jõutakse, on hetkel veel vara öelda. Novavax jõuab kasutusele Eestis vaid siis kui talle on väljastatud Euroopa Komisjoni müügiluba.

Novavaxi välja töötatud vaktsiin valmistab sarnaselt teiste vaktsiinidega organismi COVID-19 viirusega nakatumise eest kaitsma. Tegu on valgupõhise ehk komponentvaktsiiniga, mis sisaldab juba eelnevalt laboris valmissünteesitud antigeeni (ogavalku). Vaktsiin sisaldab ka adjuvanti, mis on immuunvastuse tugevdamiseks kasutatav ühend.

Kuidas koroonavaktsiinid töötavad

Professor Irja Lutsar selgitab, kuidas täpselt vaktsiin haiguse eest kaitseb

Kõik on kuulnud, et vaktsiin kaitseb haiguse eest, aga kuidas see täpsemalt toimub? Kas erinevad vaktsiinid mõjuvad erinevalt? Mis asi see veidra nimega ogavalk on? Vaktsiinide tööpõhimõtet tutvustab meditsiinilise mikrobioloogia professor ja teadusnõukoja juht Irja Lutsar.

Professor Irja Lutsar selgitab, kui palju kaitseb vaktsiin viiruse eest

Kui hästi koroonavaktsiin meid kaitseb? Kas mõni vaktsiin on teisest tõhusam? Kas meil on juba koroonavaktsiinide tõhususe kohta andmeid ka päris elust või ainult teoreetilised teadmised? Sellest räägib lähemalt meditsiinilise mikrobioloogia professor ja teadusnõukoja juht Irja Lutsar.

Professor Pärt Peterson selgitab, mis on antikehad

Kuidas aitavad antikehad viirusega võidelda? Kui kaua püsivad antikehad koroonaviiruse läbipõdenud inimese organismis? Ja kuidas koroonavaktsineerimisel tekkinud antikehad raske kuluga haiguse vastu? Selgitab Pärt Peterson, TÜ molekulaarimmunoloogia professor.

Perearst professor Ruth Kalda räägib, kumb on ohutum – vaktsiin või haigus

“Ma tahaksin end haiguse vastu kaitsta küll, aga vaktsiinidel on ju kõrvaltoimed…” Vaktsiinidega võivad kaasneda paaripäevased kõrvalnähud, ent haigused või nende põhjustatud tüsistused on organismile palju ohtlikumad (ja võivad lõppeda ka surmaga). Peremeditsiini professor ja perearst Ruth Kalda räägib, kuidas vaktsineerimine aitab ühiskonnal kiiremini tavaellu naasta.

Oluline info

Euroopas on praegu müügiloa saanud neli vaktsiini. Euroopas kontrollib, et vaktsiin oleks piisavalt ohutu ja tõhus ning annab soovituse müügiloa väljastamiseks Euroopa Ravimiamet EMA. Euroopa Ravimiamet hindab praegu mitmeid koroonavaktsiine kiirendatud hindamisprotseduuris. Müügiloa saamise tingimusi pandeemia tõttu ei ole leevendatud ega ole tehtud järeleandmisi hindamiskriteeriumites (ohutus, kvaliteet, efektiivsus).

Kõiki vaktsiine hindavad teadlased ja ametid, kelle ülesanne on garanteerida, et need vastaksid kõikidele kehtivatele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele.

Ettevõtted kasutavad vaktsiinide väljatöötamise kiirendamiseks mitmeid lähenemisi nagu näiteks:

  • Rohkemate inimeste samaaegne rakendamine, et analüüsida toimunud uuringute tulemusi kiiremini ning kaardistada järgmisi samme paremini.
  • Kliiniliste uuringute eri etappide kombineerimine ja võimalusel, kui ohutus on tagatud, uuringute samaaegne tegemine.

Vaktsiinide tõhususe ja ohutuse tähelepanelik jälgimine ning analüüs jätkub ka pärast müügiloa väljastamist ning vaktsiini kasutusele võtmist.

Reeglina toodetakse ravimeid mõne haiguse või selle sümptomi täielikuks eemaldamiseks või leevendamiseks. Erinevalt teistest ravimitest kasutatakse vaktsiine tervetel inimestel, seega on ka nõuded ja ootused vaktsiinidele kõrgemad.

Millised on tuntud haiguste ja nende vaktsiinide kõrvaltoimete erinevused.

Viimati uuendatud: 30. juuli 2021, 14:00

Registreerin vaktsineerima
Keri üles