Jäta menüü vahele
COVID-19 Vaccine Moderna

COVID-19 Vaccine Moderna

Moderna arendatud vaktsiinile COVID-19 Vaccine Moderna andis Euroopa Komisjon tingimustega müügiloa 6. jaanuaril 2021. Moderna vaktsiin on koroonaviiruse põhjustatud haiguse ehk COVID-19 vältimiseks mõeldud vaktsiin 18-aastastel ja vanematel inimestel.

Moderna vaktsiin sisaldab molekuli, mida nimetatakse mRNA-ks ja mis sisaldab juhiseid COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 viiruse valgu tootmiseks.

Moderna vaktsiin ei sisalda viirust ennast ja ei ole võimeline COVID-19 haigust tekitama.

Lisainfo

  • Moderna vaktsiini küsimused ja vastused Ravimiameti leheküljelt SIIT
  • Moderna vaktsiini info vaktsineeritavale | PDF
  • Moderna vaktsiini ravimi omaduste kokkuvõte (SPC) | PDF

Ulatusliku kliinilise uuringu andmete põhjal leiti, et Moderna vaktsiin suutis 18-aastaseid ja vanemaid inimesi COVID-19 haiguse eest kaitsta. Uuringus osales kokku ligikaudu 30 000 inimest, kes jagati kaheks grupiks: pooltele manustati vaktsiini ja pooltele platseebot. Uuringus osalejad polnud teadlikud, millisesse uuringugruppi nad kuuluvad. Vaktsiini tõhusus arvutati ligikaudu 28 000 inimese andmete põhjal, kes olid vanuses 18-94 ja kellel puudusid tõendid varasema nakkusega kokkupuutumise kohta.

Uuringu põhjal leiti, et vaktsiini saanutel esines sümptomaatilist COVID-19 haigust 94,1% võrra vähem kui neil, kes said platseebot (11 haigusjuhtu 14 134 kohta vaktsineeritute hulgas vs 185 haigusjuhtu 14 073 kohta platseebot saanute grupis). See tähendab, et vaktsiin osutus uuringu põhjal 94,1% tõhusaks.

Moderna vaktsiin toimib seeläbi, et valmistab organismi end COVID-19 vastu kaitsma. Moderna vaktsiin sisaldab mRNA molekuli, kus on juhend viiruse ogavalgu valmistamiseks. Ogavalk on SARS-CoV-2 viiruse pinnal olev molekul, mis aitab viirusel inimese keharakkudesse siseneda. Kui inimene saab vaktsiini, valmistavad osad keharakud mRNA-l oleva info põhjal mõnda aega ogavalku. Inimese immuunsüsteem tunneb valmistatud ogavalgu ära kui kehale võõra ning hakkab tootma selle vastu antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis hiljem, kui organism viirusega kokku puutub, selle hävitavad. Vaktsiinis olev mRNA lagundatakse organismis pärast vaktsineerimist lühikese aja jooksul.

Uuringus olid Moderna vaktsiini kõige sagedasemad kõrvaltoimed tavaliselt kerged või mõõdukad ja möödusid mõne päeva jooksul pärast vaktsineerimist. Nende hulka kuulusid valu ja turse süstekohas, väsimus, külmavärinad, palavik, kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine või tundlikkus, peavalu, lihas- ja liigesevalu, iiveldus ja oksendamine. Need mõjutasid rohkem kui ühte inimest kümnest.

Süstekoha punetust, nõgestõbe ja löövet süstekohas esines vähem kui ühel inimesel kümnest. Sügelust süstekohas esines vähem kui ühel inimesel sajast. Harva ehk vähem kui ühel juhul tuhandest esines ühe näopoole lihaste nõrkust (akuutne perifeerne näoparalüüs) ja minevikus kosmeetilisi süste saanud inimestel esines näo paistetust. Vaktsiini kasutamisel on esinenud allergilisi reaktsioone, sealhulgas üksikuid raskeid allergilisi reaktsioone (anafülaksia). Nagu kõigi vaktsiinide puhul, tuleb Moderna vaktsiini manustada hoolika meditsiinilise järelevalve all ning asjakohane ravi peab olema kättesaadav.

Mitmeannuseline viaal sisaldab 10 annust, iga annus 0,5 ml.

Üks annus (0,5 ml) sisaldab 100 mikrogrammi informatsiooni-RNA-d (messenger RNA, mRNA) (pakituna lipiidi SM-102 nanoosakestesse).

Üheahelaline 5’- cap struktuuriga informatsiooni-RNA (mRNA), toodetud vastava SARS-CoV-2 viiruse ogavalku kodeeriva matriits-DNA in vitro rakuvaba transkriptsiooniga.

Muud koostisained on: lipiid SM-102, kolesterool, 1,2-distearoüül-sn-glütsero-3-fosfokoliin (DSPC), 1,2-dimüristoüül-rac-glütsero-3-metoksüpolüetüleenglükool-2000 (PEG2000 DMG), trometamiin, trometamiinvesinikkloriid, äädikhape, naatriumatsetaattrihüdraat, sahharoos, süstevesi.

Viimati uuendatud: 8. aprill 2021, 09:51

Keri üles