Jäta menüü vahele
Vaktsineeri_koduleht_1440x288-5

Lähen vaktsineerima

Kaardilt leiad tervishoiuteenuse pakkujad, kelle juures on võimalik alustada COVID-19 vastu vaktsineerimist (1.doos). Detailsemat infot vaktsineerimise kohta vaadake palun meditsiiniasutuse veebilehelt. NB! Kaarti uuendatakse üldjuhul üks kord päevas ja sellest tulenevalt võib esineda erinevusi meditsiiniasutuste veebilehtedel ja digiregistratuuris oleva infoga.

Kes saavad praegu vaktsineerida?

  • 50+ vanuses inimesed, nii 50-aastased kui ka veel tänavu 50-aastaseks saavad inimesed (alates 3. maist);
  • 40+ vanuses inimesed (alates 13. maist); 
  • 30+ vanuses inimesed (alates 15. maist);
  • Riskirühmadesse kuuluvad inimesed sõltumata vanusest;
  • Kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad ja elutähtsate teenuste osutajad. Loe täpsemalt vaktsineerimise korraldusest Eestis.
  • Vaktsineerimine lükatakse ajutiselt edasi, kui sul on parajasti kõrge palavik, põed hetkel COVID-19 haigust või oled olnud lähikontaktne.
  • Vaktsineerimise võimaluste lisandumise kohta saad infot vaktsineeri.ee uudistest ja üldistest teavituskanalitest.

8 põhjust, miks minna vaktsineerima

Kuidas saan vaktsineerimisele?

  • Vaktsineerimise aja saab broneerida digiregistratuuri kaudu www.digiregistratuur.ee, helistades kohalikku haiglasse või eraraviasutuse registratuuri. Videojuhis: digiregistratuuris vaktsineerimisele aja broneerimine
  • Kui kuulud riskirühma, siis teavitab sind vaktsineerimise võimalusest perearst. Infot saad ka digiloost või üldiste teavituskanalite kaudu. NB! Perearstid kutsuvad üles kõiki riskirühma kuuluvaid inimesi, kellega ei ole perearstikeskus veel ühendust võetnud, endast ise perearstikeskusele teada andma, kuna patsientide kontaktandmed võivad olla muutunud. Loe kes võivad kuuluda riskirühma.
  • Kui oled eesliinitöötaja või elutähtsa teenuse osutaja (nt haigla- või hoolekandeasutuse töötaja, õpetajad jt), teavitab sind vaktsineerimise võimalusest tööandja.

Mida teha ja arvestada enne vaktsineerimisele minemist?

  • Mine kohale õigeaegselt või anna esimesel võimalusel teada, kui ei saa minna. Nii väldime dooside kadu ja saame meie inimesed kiiremini vaktsineeritud.
  • Vaktsineerimisele tulles kanna maski ning tule kohale ainult tervena.
  • Pane vaktsineerimisele tulles selga sellised rõivad, et riietumine oleks mugav. COVID-19 vaktsiinid süstitakse õlavarde.
  • Enne vaktsineerimist teeb vaktsineerija kindlaks võimalikud vaktsineerimise vastunäidustused ning nõustab muudes vaktsineerimisega seotud küsimustes.
  • Arvesta, et pärast vaktsineerimist pead veel 15 minutit kohapeal tervishoiutöötaja jälgimise all olema juhuks, kui pärast vaktsineerimist peaks enesetunne halvenema.
  • Uuringud ei ole näidanud otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, kuid COVID-19 vaktsiinide kasutamise kogemused rasedatel on piiratud. Seetõttu võib neid kasutada raseduse ajal vaid juhul, kui võimalik kasu ületab potentsiaalsed riskid emale ja lootele.

Mida teada vaktsineerimise järel?

  • Arvesta, et enamike COVID-19 vaktsiinide puhul pead saama kaks süsti. Esimese süsti järel annab vaktsineerija sulle vaktsiini pakendi infolehe, kuhu ta märgib teise doosi manustamise aja. Kindlasti tule kohale teisele süstile, sest üks süst ei garanteeri täielikku kaitset.
  • Sinu vaktsineerimise kohta kantakse teave tervise infosüsteemi, kus saad seda ka ise oma digiloost vaadata ja vajadusel paberil e-immuniseerimispassi välja printida. Soovi korral võid info lasta kanda ka paberkandjal kollasesse vaktsineerimispassi.
  • Vaktsineerimiskuuri läbinuna ehk üldjuhul mõlemad süstid saanuna pead jätkuvalt kandma maski, hoidma distantsi jne. Küll aga ei pea esialgu 6 kuu jooksul pärast kuuri läbimist jääma isolatsiooni. Loe täpsemalt kehtivatest piirangutest.
  • Kui haigestud pärast esimese vaktsiinidoosi saamist koroonaviirusesse, siis sulle teist doosi ei manustata ning loetakse inimene vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.
  • COVID-19 vaktsiinidega seoses kehtivad doonoritele mõningad piirangud:
    • Pärast vaktsineerimist nõrgestatud viirusega (nt Vaxzevria, Janssen vaktsiinid) on vere loovutamine lubatud 4 nädalat pärast vaktsineerimist.
    • Pärast vaktsineerimist surmatud viirusega, komponentvaktsiiniga või mRNA vaktsiiniga (nt Pfizer/BioNTechi Comirnaty, Curevac, Moderna vaktsiinid) on vere loovutamine lubatud, kui inimene on terve.
    • Kui ei ole võimalik kindlaks teha, mis tüüpi vaktsiini kasutati, siis on vere loovutamine lubatud 4 nädalat pärast vaktsineerimist. Loe täpsemalt verekeskuse veebilehelt

Mida teada võimalike kõrvaltoimete kohta?

  • Pärast vaktsineerimist võivad esineda kõrvaltoimed. Tüüpilisemad kerged kõrvaltoimed COVID-19 vaktsiinidel on süstekoha valu ja turse, peavalu, palavik, halb enesetunne, iiveldus, lihasvalu ja liigesvalu. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
  • Kui sul tekib vaktsineerimise järel tõsisem või üle kolme päeva kestev tervisehäda, võta ühendust oma perearstiga või helista 1220.
  • Vaktsineerijatel on kohustus Ravimiametit kõrvaltoimete kohta teavitada, kuid soovi korral võid ka ise pärast vaktsineerimist esinenud tervisega seotud kaebustest Ravimiametile teada anda. COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimetest teatamise vorm

Kust leida infot, kui mul on täpsustavaid küsimusi?

Viimati uuendatud: 14. mai 2021, 20:39

Keri üles