Kes saavad vaktsineerida?
COVID-19 vastu saavad tasuta vaktsineerida kõik Eesti elanikud ja kõik Eestis elavad või ajutiselt viibivad välisriigi kodanikud.
Kellele milline vaktsineerimiskuur on soovitatud, loe ülevaatlikust infograafikust siit (seisuga 13. märts 2023).
COVID-19 riskirühmad
Eriti oluline on vaktsineerimisega enda tervist kaitsta nendel inimestel, kellel on kõrge ea või kaasuvate haiguste tõttu suurem risk COVID-19 haigust raskelt põdeda.
- kõrge vanus (risk kasvab kiirenevas tempos alates vanusest 60+)
- südameveresoonkonna haigused (südame veresoonte lupjumine, südamevalud, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk)
- neeru- ja maksahaigused
- ülekaalulisus, rasvumine
- aju veresoonte lupjumine, insult
- kõrge kolesterool
- diabeet
- vähk
Vaktsineerimine ei ole nende haiguste puhul vastunäidustatud, vaid on väga vajalik raske COVIDi vältimiseks.
Vaktsineerimisaja broneerimine
Broneeri aeg:
- Elektrooniliselt www.digiregistratuur.ee keskkonnas. Vanem või eestkostja saab keskkonnas aja broneerida ka alaealisele lapsele.
- Helista kohalikku haiglasse või eraraviasutuse registratuuri.
- Kohalikus apteegis vaktsineerimiseks lehel www.vaktsineeriapteegis.ee
- Liikumisraskustega inimesed saavad vaktsineerida ka kodus. Selleks võta ühendust oma perearstiga.
- Kõikide vaktsineerimispunktide nimekirja ja kontaktid leiad siit.
NB! Vaktsineerida saab ka aega broneerimata, minnes kohale mõnda etteregistreerimiseta vaktsineerimispunkti.
Soovin esimest doosi
Esimeseks doosiks saad valida Pfizer/BioNTech mRNA vaktsiini Comirnaty, Jansseni viirusvektoriga vaktsiini Jcovden.
Vaktsineerima minnes võta kaasa isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass).
Esimese doosi tegemisel annab vaktsineerija sulle alati kohe ka teise doosi aja. Juhul kui mingil põhjusel on vaja teise doosi aega või asukohta muuta, siis tuleb aeg tühistada ning uue aja saab panna kas üleriigilises digiregistratuuris.
Soovin teist doosi
Esimesel vaktsineerimisel määrati sulle ka teise vaktsiinidoosi saamise aeg ja koht: enamasti on selleks seesama vaktsineerimispunkt, kus said esimese süsti. Kui sooviksid kohta ja/või aega muuta (näiteks reisi või haiguse tõttu), tuleks sul esmalt tühistada olemasolev broneering ja siis leppida kokku uus.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul kahe doosi vaheliseks intervalliks 6 nädalat, Moderna vaktsiini Spikevax puhul 4 nädalat ning Novavaxi vaktsiini Nuvaxovidi puhul 3 nädalat.
Kuidas ma tõestan, et olen vaktsineeritud?
Eestis on kasutusel mitu erinevat vaktsineerimistõendit. Oma vaktsineerituse kohta näed infot ja saad ka vastava tõendi luua ning välja printida digilugu.ee keskkonnas.
Soovin tõhustusdoosi
Tõhustusdoosi ülesanne on immuunsüsteemile meelde tuletada, et COVID-19 oht veel eksisteerib ja tõsta organismi kaitsevõimet. Tõhustusdoos vähendab raske haigestumise ja hospitaliseerimise riski.
Tõhustusdoosid on 2023.a märtsi epidemioloogilise seisuga soovituslikud eeskätt riskirühmadele ja eakatele. Esimest kahte tõhustusdoosi võivad vajadusel (näiteks reisimine riskipiirkonda) teha kõik täiskasvanud. Tõhustusdoose tehakse vähemalt 6 kuu möödumisel viimasest doosist või COVID-19 läbipõdemisest. Täpsemalt vaata nõuandeid ülevaatlikult jooniselt siit
Tõhustusdoosist tekib maksimaalne kaitse kahe nädala jooksul pärast süsti saamist.
Vaata videost, kuidas vaktsiinid meie kehas töötavad ja miks on tõhustusdoosi tegemine oluline.
Kuidas ja kus tõhustusdoosi teha?
Kui soovid teha tõhustusdoosi, siis:
- Kontrolli Patsiendiportaalist, millal on Sul õige aeg tõhustusdoosi tegema minna.
- Broneeri aeg või mine kohale mõnda etteregistreerimiseta vaktsineerimispunkti.
- Liikumisraskustega inimesed saavad vaktsineerida ka kodus. Selleks võta ühendust oma perearstiga.
- Hooldekodude elanikke ja töötajaid vaktsineerivad üldjuhul hooldekodu õendusteenuse osutajad.
Milline vaktsiin tõhustusdoosiks valida?
- Tõhustusdoosiks soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon kasutada täiendatud bivalentseid COVID-19 vaktsiine. Täiendatud Covid-19 vaktsiinid sisaldavad lisaks algsele COVID-19 haigust põhjustavale koroonaviiruse tüvele kaitset ka koroonaviiruse omikroni variantide vastu.
- Eestis on alates 2022. aasta sügisest kättesaadavad kolm erinevat täiendatud Covid-19 vaktsiini:
- Comirnaty originaal/omikron BA.1 vaktsiin (Pfizer/BioNTech)
- Comirnaty originaal/omikron BA.4–BA.5 vaktsiin (Pfizer/BioNTech)
- Spikevax originaal/omikron BA.1 vaktsiin (Moderna)
- Spikevax original/omicron BA.4-BA.5 vaktsiin (Moderna)
- Tõhustusdoosiks võib kasutada täiendatud bivalentset COVID-19 vaktsiini sõltumata sellest, milliseid vaktsiine varasemateks COVID-19-vastasteks vaktsineerimisteks on kasutatud.
- 12-17-aastaste tõhustusdoosiks kasutatakse bivalentset mRNA vaktsiini (Comirnaty või Spikevax).
- Riskirühma kuuluvatele 5-11-aastastele kasutatakse tõhustusdoosiks antud vanusrühmale mõeldud Comirnaty monovalentset vaktsiini 6 kuud pärast viimast doosi või tervenemist.
- Senised uuringud näitavad, et vaktsiinide segamine annab isegi tugevama immuunkaitse, kui tõhustusdoosi tegemine sama vaktsiiniga kui eelnev kuur.
Soovin teist tõhustusdoosi
COVID-19 vaktsiini 2. tõhustusdoosi soovitatakse riskirühmadele. Riskirühma kuuluvad immunoprofülaktika ekspertkomisjoni hinnangul kõik üle 60-aastased ja üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt. Riskirühma kuulumise kohta leiad haigusseisundite loetelu siit, vajadusel küsi nõu oma perearstilt või haigusseisundit jälgivalt eriarstilt.
2. tõhustusdoosi soovitatakse pärast vähemalt kuue kuu möödumist viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest.
Kes saavad 2. tõhustusdoosi teha?
Teise tõhustusdoosi võiksid eeskätt teha üle 60-aastased eakad ja riskirühma kuuluvad enam kui 12-aastased inimesed, keda ohustab koroonaviirusesse haigestumine ja selle raske kulg kõige enam. Samuti on teine tõhustusdoos soovitatud ka riskirühmadega kokkupuutuvatele inimestele. Tõhustusdoosiga saavad vaktsineerida ka mitteriskirühma kuuluvad inimesed kui nad ise seda mingil põhjusel soovivad.
Kuidas ja kus 2. tõhustusdoosi teha?
Kui soovid teha 2. tõhustusdoosi, siis:
- Leia endale lähim vaktsineerimispunkt https://vaktsineeri.ee/covid-19/vaktsineerimispunktid/
- Broneeri aeg telefoni teel, digiregistratuuris (tehniliselt valmis alates augusti teises pooles) või mine kohale mõnda etteregistreerimiseta vaktsineerimispunkti.
- Liikumisraskustega inimesed saavad vaktsineerida ka kodus. Selleks võta ühendust oma perearstiga või helista Haigekassa klienditelefonile (+372) 669 6630.
- Hooldekodude elanikke ja töötajaid vaktsineerivad hooldekodu õendusteenuse osutajad või on see korraldatud läbi perearsti.
Milline vaktsiin 2. tõhustusdoosiks valida?
- Teiseks tõhustusdoosiks soovitatakse bivalentseid mRNA vaktsiine (Pfizer/BioNTech Comirnaty või Moderna Spikevax) pärast kuue kuu möödumist viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest.
- Juhul, kui inimesel on tekkinud eelnevate vaktsineerimiste käigus tõsised kõrvalmõjud mRNA põhistele COVID-19 vaktsiinidele, siis võib kasutada tõhustusdoosiks arsti otsusel ka Nuvaxovidi vaktsiini.
Soovin kolmandat tõhustusdoosi
Kolmanda tõhustusdoosiga vaktsineerimist soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon kõigile üle 80-aastastele ja selleks on soovituslik kasutada omikroni alamtüvede BA.4-5 vastu kohandatud vaktsiini. Sama vaktsiiniga revaktsineerimist soovitatakse ka üle 18-aastastele COVID-19 riskirühma kuuluvatele inimestele, kui seda peab arst vajalikuks. Kolmas tõhustusdoos on otstarbekas, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest või teisest tõhustusdoosist on möödunud vähemalt 6 kuud.
Laste vaktsineerimine
COVID-19 kulg on ettearvamatu ja võib kahjustada noore inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks. Vaktsineerimine ei pruugi tagada täielikku kaitset, kuid vähendab kordades nii nakatumise kui ka raskelt haigestumise tõenäosust.
Miks lapsi COVID-19 vastu vaktsineerida?
Kuigi lastel on väike võimalus jääda COVID-19 tõttu raskelt haigeks, siis nad siiski:
- nakatuvad COVID-19 haigust tekitava viirusega
- levitavad COVID-19 haigust teistele
- võivad saada nii lühi- kui pikaajalisi komplikatsioone, sh põdeda koroona tagajärjel rasket haigust: multisüsteemset põletikulist sündroomi
- võivad põdeda COVID-19 haigust raskelt
Hiljutine uuring näitab, et kahe Pfizeri doosiga vaktsineeritud lastel on 91% väiksem tõenäsosus põdeda multisüsteemset põletikulist sündroomi.
Vaktsineeritud lapsed saavad käia turvalisemalt edasi lasteaias, koolis, vanavanematel külas ja huviringides.
5-11-aastaste vaktsineerimine
Riskirühma kuuluvate laste vaktsineerimiseks kasutatakse Pfizer/BioNTechi Comirnaty vaktsiini, 5-11 aastastele, mida manustatakse kahe doosina. Vaktsiini teine doos tuleb teha kuus nädalat pärast esimest. Täieliku kaitse tekkimiseks võib kuluda kuni 7 päeva pärast teise vaktsiiniannuse saamist.
6-11-aastaste lastele on heaks kiidetud ja võib vanemate soovi korral manustada ka Moderna Spikevax vaktsiini, mille kogus on selles vanuses lastele poole väiksem kui 12+ vanustele. Kuur koosneb kahest doosist ja teine doos tehakse 4 nädalat pärast esimest. NB! Senised andmed näitavad, et Moderna vaktsiini puhul esineb kergeid või mõõdukaid kõrvalnähte laste puhul rohkem kui Pfizer/BioNTechi vaktsiini puhul.
COVID-19 haiguse läbipõdenud lapsi soovitavad Eesti eksperdid vaktsineerida ühe doosiga kuus kuud pärast tervenemisest.
Kui sul on küsimusi või kõhklusi, soovitame kindlasti lugeda ka arstide vastuseid laste vaktsineerimist puudutavatele küsimustele ja küsida nõu oma perearstilt.
Üle 12-aastaste vaktsineerimine COVID-19 vastu
Riskirühma kuuluvate 12-17- aastaste vaktsineerimiseks sobib Pfizer/BioNTechi Comirnaty. 12-17-aastaste noorte vaktsineerimisel kasutatakse samu koguseid mis täiskasvanutelgi.
Tõhustusdoosi võib selles vanuses lastele teha teatud terviseseisundite või haiguste korral ehk kui on risk raskeks haigestumiseks. Tõhustusdoosiks kasutatakse bivalentseid mRNA vaktsiine (Pfizer/BioNTech Comirnaty või Moderna Spikevax).
Kuidas saab lapsele vaktsineerimisaja?
- 12-17-aastastele saab COVID-19 vaktsineerimisele aega broneerida patsiendiportaalis digilugu.ee, lehel vaktsineeriapteegis.ee ning kohalike haiglate ja raviasutuste registratuuris. Digiregistratuuris peab alaealisele aja broneerima lapsevanem või eestkostja.
Kui lapse õppeasutuses pakutakse vaktsineerimisvõimalust, annab kool sellest teada. - 5-11-aastaseid lapsi vaktsineeritakse COVID-19 vastu perearstide juures ning haiglate vaktsineerimiskabinettides. Lapse vaktsineerimiseks saab lapsevanem aja broneerida võttes ühendust lapse perearstiga. Lapsi saab vaktsineerida ka teiste perearstide juures, mitte ainult enda oma juures. Lisaks saab lapsi vaktsineerida ka mõnes Confido ja Corrigo vaktsineerimispunktis – nende ajad leiab digiloost.
Kui lapse perearst on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga või soovitakse last vaktsineerida haiglas, saab lapsevanem või eestkostja lapsele aja broneerida digiregistratuuris.
Nõusolek vaktsineerimiseks
12-17-aastased
- Perearsti juures või vaktsineerimiskeskuses on võimalik alaealisel lasta end vaktsineerida ka üksnes tema enda nõusoleku alusel, kui ta on arsti hinnangul piisavalt võimeline vastutustundlikult kaaluma kõiki poolt- ja vastuargumente. Kui noor pole arsti hinnangul kaalutlusvõimeline, on vaja vanema nõusolekut. Loe ka õiguskantsleri seisukohta alealiste vaktsineerimise küsimuses.
- Kui alaealine tuleb vaktsineerimisele koos vanema või eestkostjaga, siis võib eeldada, et nii alaealine kui tema vanem või eestkostja on vaktsineerimisega nõus ning alaealise kaalutlusvõimet hindama ei pea.
5-11-aastased
- Vaktsineerimise otsuse teevad laps ja lapsevanem.
- Hooldusõiguslikud vanemad peavad jõudma lapse vaktsineerimise suhtes ühisele otsusele.
- Kirjalikku nõusolekut ei küsita, kui lapsevanem pöördub koos lapsega vaktsineerimiseks pere- või lastearsti vastuvõtule.
Olen COVID-19 läbi põdenud
COVID-19 läbipõdemisest saadav immuunsus on individuaalne ja kerge põdemine ei pruugi anda pikaajalist kaitset. Inimestel, kes on COVIDi läbi põdenud, on siiski soovitatav end ka vaktsineerida. See annab mitmekesisema immuunkaitse nii varasemate kui järgmiste tüvede suhtes.
Kui sa haigestusid:
- enne vaktsineerimist, on soovitatav ennast vaktsineerida ühe doosiga kuus kuud pärast tervenemist. Seejärel loetakse sinu esmane vaktsineerimiskuur lõpetatuks.
- esmase vaktsineerimiskuuri keskel rohkem kui 2 nädalat pärast esimest doosi, ei ole teise doosi manustamine esmases vaktsineerimiskuuris vajalik ja sinu kuur loetakse lõpetatuks.
- 14 päeva jooksul pärast esimese doosi manustamist, on soovituslik manustada ka teine doos kuus kuud pärast tervenemist.
COVID-19 läbipõdenutele sobivad vaktsineerimiseks kõik Eestis pakutavad vaktsiinid – selle otsuse, millist vaktsiini soovid, saad teha ise (näiteks vaktsiini järgi vaktsineerimispunkti valides) ja konsulteerides vajadusel oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220.
Kui sa oled COVID-19 läbi põdenud ja lisaks ka ühe või kahe doosiga vaktsineeritud, saad tõhustusdoosi teha alates kuuendast kuust pärast läbipõdemist ja/või viimast vaktsineerimist. Tõhustusdoosi aja valimisel on soovituslik jälgida ka nakkuse leviku olukorda ja ajastada vaktsineerimine nii, et vaktsiini kaitse oleks viiruse laialdase leviku perioodil võimalikult värske.
Välismaalaste vaktsineerimine
Kõik välisriigi kodanikud saavad Eestis COVID-19 vastu vaktsineerida tasuta. Vaktsineerimiseks ei ole vajalik Eesti isikukood.
Välisriigi kodanike vaktsineerimine toimub sarnaselt Eesti elanikega, see on kõigile tasuta ning toimub samades vaktsineerimiskohtades. Vaktsineerimiseks on reeglina vaja broneerida aeg.
Kui oled vaktsineerimiskuuri alustanud välismaal, aga soovid seda jätkata Eestis, siis on sul vaja kaasa võtta tõend eelmiste vaktsineerimiste kohta. Kui sa oled vaktsineeritud vaktsiiniga, mida Eestis ei kasutata, võta sobiva vaktsiini leidmiseks ühendust oma perearstiga. Kui perearsti ei ole, siis saad nõu küsida perearsti nõuandetelefonil 1220 või 634 6630. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud, nõustatakse eesti ja vene keeles. Inglise keeles saab nõu iga päev ajavahemikus 15-17.
Mida teada vaktsineerima tulles?
Vaktsineerimine on lihtsam, kui arvad: tänaseks on Eestis avatud hulk eelregistreerimiseta vaktsineerimispunkte, kuhu saad kohale minna just sulle sobival ajal. Kõigest muust, mida võiksid teada enne ja pärast vaktsineerimist, saad lugeda aga siit lehelt.
Vaktsineerimispunkti minnes:
- Ära unusta kaasa võtta isikut tõendavat dokumenti!
- Kui oled endale aja broneerinud, mine kohale õigeaegselt või anna esimesel võimalusel teada, kui ei saa minna. Nii väldime dooside kadu ja saame Eesti inimesed kiiremini vaktsineeritud.
- Vaktsineerimisele tule kohale ainult tervena ja tulles kanna maski.
- Pane vaktsineerimisele tulles selga sellised rõivad, et õla paljastamine süsti tegemiseks oleks mugav. COVID-19 vaktsiinid süstitakse õlavarde.
- Arvesta, et pärast vaktsineerimist pead veel 15 minutit kohapeal tervishoiutöötaja jälgimise all olema juhuks, kui pärast vaktsineerimist peaks enesetunne halvenema.
Sinu tervislik seisund
- Enne vaktsineerimist teeb vaktsineerija kindlaks võimalikud vaktsineerimise vastunäidustused ning nõustab muudes vaktsineerimisega seotud küsimustes.
- Gripivaktsiini ja koroonavaktsiini võib manustada samal päeval, küll aga tuleks silmas pidada, et kui erinevad vaktsiinid tehakse samal päeval, siis tuleks kahe vaktsiini võimalike reaktsioonide tuvastamiseks süstida need erinevatesse õlavartesse.
- Juhime tähelepanu, et COVID-19 vaktsiinide ja teiste vaktsiinide (v.a gripivaktsiini) manustamiste vahe on soovituslikult vähemalt 14 päeva.
Võimalikud kõrvaltoimed
- Pärast vaktsineerimist võivad esineda kõrvaltoimed. Tüüpilisemad kerged kõrvaltoimed COVID-19 vaktsiinidel on süstekoha valu ja turse, peavalu, palavik, halb enesetunne, iiveldus, lihasvalu ja liigesevalu. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
- Kui sul tekib vaktsineerimise järel tõsisem või üle kolme päeva kestev tervisehäda, võta ühendust oma perearstiga või helista 1220.
Mida teada vaktsineerimise järel?
- Arvesta, et enamike COVID-19 vaktsiinide puhul pead esmase kuuri läbimiseks saama kaks süsti. Esimese süsti järel annab vaktsineerija sulle vaktsiini pakendi infolehe, kuhu ta märgib teise doosi manustamise aja. Kindlasti tule kohale teisele süstile, sest üks süst ei garanteeri täielikku kaitset.
- Sinu vaktsineerimise kohta kantakse teave tervise infosüsteemi, kus saad seda ka ise oma digiloost vaadata ja vajadusel paberil e-immuniseerimispassi välja printida. Soovi korral võid info lasta kanda ka paberkandjal kollasesse vaktsineerimispassi.
- COVID-19 vaktsiinidega seoses kehtivad doonoritele mõningad piirangud:
- Pärast vaktsineerimist nõrgestatud viirusega (nt Janssen Jcovden vaktsiinid) on vere loovutamine lubatud 4 nädalat pärast vaktsineerimist.
- Pärast vaktsineerimist surmatud viirusega, komponentvaktsiiniga või mRNA vaktsiiniga (nt Pfizer/BioNTechi Comirnaty, Moderna Spikevax ja Novavaxi Nuvaxovid vaktsiinid) on vere loovutamine lubatud, kui inimene on terve.
- Kui ei ole võimalik kindlaks teha, mis tüüpi vaktsiini kasutati, siis on vere loovutamine lubatud 4 nädalat pärast vaktsineerimist. Loe täpsemalt verekeskuse veebilehelt
6 põhjust vaktsineerimiseks
- Kaitsed iseend. Haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks.
- Kaitsed haiglaid. Vaktsineeritud inimesel väheneb koroona raske põdemise oht mitmekordselt. Esiteks ei hakka koroonaviirus vaktsineeritud inimestele nii hästi külge. Teiseks, kui nakkus siiski läbi murrab, põeb vaktsineeritud inimene haigust reeglina kergemalt. Tema võimalus haiglasse sattuda väheneb mitu korda ja kui haiglasse siiski satutakse, on ravi kiirem ja kergem.
- Kaitsed teisi. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda vähem saab koroonaviirus levida ja edasi areneda ning seda vähem on tõsiseid haigestumisi. End vaktsineerides kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad.
- Oled vähem nakkusohtlik. Uuringud on näidatud, et kui vaktsineeritud inimene haigestub, võib temalt leida elujõulist viirust lühemat aega kui vaktsineerimata inimestelt. Seega, kui tahame kaitsta ka oma lähedasi, tasub kindlasti olla vaktsineeritud.
- Reisid vabamalt. Vaktsineeritud inimesed ei pea Eesti riiki sisenedes jääma eneseisolatsiooni vähemalt 9 kuu (270 päeva) jooksul alates vaktsiinikuuri läbimisest. COVID-19 haiguse läbipõdenute isolatsioonivabastus kehtib kuus kuud alates tervenemisest.
- On üsna kindel, et COVID-19 ei kao ära, vaid jääb meie sekka ringlema. Seega vajame me kõik immuunkaitset, mille saab kõige ohutumalt just vaktsineerimise teel.
KKK seoses kohandatud COVID-19 vaktsiinidega
Mida tähendab „kohandatud“ või „täiendatud“ COVID-19 vaktsiin? Kuidas erinevad need algse koostisega COVID-19 vaktsiinidest?
Täiendatud COVID-19 vaktsiinid sisaldavad lisaks algsele COVID-19 haigust põhjustavale koroonaviiruse tüvele kaitset ka koroonaviiruse omikroni variantide vastu.
Millised täiendatud ehk bivalentsed COVID-19 vaktsiinid on Eestis kättesaadavad?
Eestis on alates 2022. aasta sügisest kättesaadavad kolm erinevat täiendatud COVID-19 vaktsiini:
- Comirnaty Originaal/Omikron BA.1 vaktsiin (Pfizer/BioNTech) (ravimi omaduste kokkuvõte lk 66)
- Comirnaty Originaal/Omikron BA.4–BA.5 vaktsiin (Pfizer/BioNTech) (ravimi omaduste kokkuvõte lk 87)
- Spikevax Originaal/Omikron BA.1 vaktsiin (Moderna) (ravimi omaduste kokkuvõte lk 22)
Kuidas kasutatakse uusi täiendatud COVID-19 vaktsiine?
Täiendatud bivalentseid COVID-19 vaktsiine kasutatakse esmase, teise ja kolmanda tõhustusdoosiga vaktsineerimiseks. Omikroni alamtüvede vastu kohandatud vaktsiini võib kasutada ka esmaseks vaktsineerimiskuuriks.
Kellel on võimalik end vaktsineerida täiendatud COVID-19 vaktsiinidega?
Kolmandat tõhustusdoosi soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon kõigile üle 80-aastastele ja neile 18+ aasta vanustele inimestele, kes kuuluvad haigusseisundi(te) tõttu riskirühma ja kellele see on arsti hinnangul vajalik, kui neil on COVID-19 haiguse läbipõdemisest või teisest tõhustusdoosist möödunud vähemalt 6 kuud.
Kuidas erinevad BA.1 ja BA.4–BA.5 variantide suhtes täiendatud vaktsiinid? Millist vaktsiini valida?
2022. aasta sügisel on maailmas kõige enam levinud koroonaviiruse omikroni variandid. Koroonaviiruse omikroni variandil on mitmeid alavariante, mida nimetatakse näiteks BA.1, BA.4 ja BA.5.
Koroonaviiruse omikroni variantide suhtes kohandatud vaktsiinid aitavad vähendada omikroni variandist tingitud raske haigestumise või hospitaliseerimise riski, samuti ka nakatumise riski.
Algse koroonaviiruse variandi suhtes kohandatud COVID-19 vaktsiinid aitavad vähendada rasket haigestumist ja sellest tingitud haiglaravi või surma, kuid nende tõhusus uute omikroni variantide vastu on madalam.
Kuidas saan minna tõhustusdoosiga vaktsineerima?
Endale sobiva vaktsineerimispunkti võib leida vaktsineeri.ee veebilehelt. Samuti on võimalik leida sobiva vaktsiiniga vaktsineerimispunkt digilugu.ee üleriigilisest digiregistratuurist.
Mida tähendab bivalentne vaktsiin?
Bivalentsed ehk kahevalentsed vaktsiinid pakuvad kaitset kahe erineva haigustekitaja/-tüve vastu. Mitmevalentseid vaktsiine on Eestis kasutusel teisigi – näiteks kasutatakse punetiste, leetrite ja mumpsi vastasel vaktsineerimisel kolmevalentset vaktsiini. Samuti kasutatakse Eestis HPV-vastasel vaktsineerimisel üheksavalentset vaktsiini, mis pakub kaitset üheksa erineva HPV tüve vastu.
Mida tähendab monovalentne vaktsiin?
Monovalentne ehk ühevalentne vaktsiin pakub kaitset ühe haigustekitaja vastu. Monovalentseid vaktsiine on olemas mitmete haigustekitajate vastu, näiteks kasutatakse tuberkuloosivastaseks vaktsineerimiseks Eestis monovalentset vaktsiini.
