Jäta menüü vahele

Kõhkled vaktsineerimises?

Vaktsiinide tõhusus

Vaktsiinid kaitsevad hästi raske haigestumise eest

Vaktsineerimise peamine eesmärk on ära hoida raskekujulise haiguse kujunemist. Eesti andmed näitavad, et sõltuvalt vanuserühmast vajab vaktsineeritud inimene haiglaravi kolm kuni kümme korda harvem kui vaktsineerimata inimene. 

Jah, haiglas on ka vaktsineeritud patsiente. Kui vaktsineeritud inimene siiski haigestub raskelt ja tuleb minna haiglasse, on ravi enamasti kiirem ja kergem. Lõviosa rasketest patsientidest, kes vajavad rohkem ravi ning ressursse, on keskmisest vanemad vaktsineerimata inimesed. 

Haigekassa on välja arvutanud, et ägeda COVID-19 või selle tüsistuse puhul on haiglaravi vaktsineeritud inimesel keskmiselt 11 päeva ja maksab umbes 3500 eurot. Vaktsineerimata inimese haiglaravi kestab üle kahe korra kauem ja maksab ligi kolm korda rohkem – 24 päeva ja üle 10 000 euro. 

Haigekassa kodulehe COVID-19 rubriigist leiab andmestiku, mis pakub lihtsustatud võrdlust vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste haigestumisest, haiglasse sattumisest ja üldsuremusest alates vaktsineerimise algusest.

Vaktsiinid aitavad vähendada nakatumist

COVID-19 vastu vaktsineeritud inimesed nakatuvad vähem kui vaktsineerimata inimesed. Vaktsineeritud ka levitavad viirust edasi väiksema tõenäosusega, sest ajaperiood, kus neilt elujõulist viirust saab tuvastada, on oluliselt lühem. See aga sõltub palju ka sellest, kui palju aega on vaktsineerimisest möödas. 

Kuidas see toimib? Vaktsineeritud inimese organismi jõudnud viirust ründavad kohe antikehad, mis viiruse hävitavad või nõrgestavad. Vaktsineerimata inimese organism alles hakkab antikehi tootma, kusjuures piisava hulga antikehade valmimiseks kulub 1-3 nädalat. Kuna vaktsineeritud inimesel on antikehad juba olemas, saab organism muid üldisi reaktsioone (palavik, köha, nohu jne) kasutades haigusest kiiremini ja vähemate tüsistustega jagu. 

Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu tulemused näitavad, et tõhustusdoosiga vaktsineeritud täisealised nakatuvad enam kui kaks korda harvemini kui ainult esmase kuuri läbinud inimesed.

Vaktsiinide kõrvaltoimed

Kõiki vaktsiinide kõrvaltoime teatisi kontrollitakse põhjalikult

Ravimiamet kogub kõik laekunud kõrvaltoimete andmed kokku ja annab esialgse hinnangu, kas tegemist võib olla konkreetse ravimiga seotud tervisenähtusega või muudest põhjustest tingitud probleemiga. Tõsiseid reaktsioone sisaldavate teatiste korral küsib Ravimiamet alati patsientidelt arsti kontakti, et saada olukorrale meditsiiniline kinnitus.

Eestis kogutud teave edastatakse Euroopa Ravimiameti kõrvaltoimete andmebaasi. Vaktsiinide ohutust hinnatakse Euroopa Ravimiameti riskihindamise komitees ja inimravimite komitees, kuhu kuuluvad ka Eesti ravimiameti eksperdid. Ohutuse hindamiseks töödeldakse massiivset andmehulka ning vaadatakse igakuiselt üle kõik ohutusandmed.

Ravimiametini jõudnud kõrvaltoimete teatiste kokkuvõte avaldatakse iganädalaselt ravimiameti kodulehel www.ravimiamet.ee 

Vaktsiinide kõrvaltoimed avalduvad pärast vaktsineerimist lühikese aja jooksul. Küll aga võib pikaajaline kahjulik mõju tervisele ja elukvaliteedile olla COVID-19 läbipõdemisel. Ravimiameti Eesti andmete analüüsi põhjal on COVID-19 põdemise tõttu 58 korda suurem tõenäosus surra kui vaktsineerimise tagajärjel.

Millised on enam levinud kõrvaltoimed?

Kõikide COVID-19 vaktsiinide puhul tekib paljudel mõni häiriv, kuid mittetõsine kõrvaltoime, mis möödub üldjuhul paari päevaga. Sagedased kõrvaltoimed on sellised, mida esineb kuni ühel inimesel kümnest, aeg-ajalt esinevateks nimetatakse neid, mida kogeb kuni üks inimene sajast.

Sagedased või aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed COVID-19 vastaste vaktsiinide puhul:

  • süstekoha reaktsioonid nagu valu või punetus,
  • peavalu,
  • palavik,
  • lümfisõlmede valulikkus (rohkem mRNA vaktsiinide puhul),
  • iiveldus,
  • liigesvalu (rohkem adenoviirusvektor-vaktsiinide puhul),
  • naha tundlikkushäired.

Laste vaktsineerimine

Vaktsineerimine on kordades ohutum kui läbipõdemine, ka lastel

Ka eelnevalt tervetel lastel ja noortel on võimalik COVID-19 haigust väga raskelt põdeda, saada mitmeid organeid kahjustav põletikuline haigus või isegi surra. Suurem risk COVID-19 raskelt põdeda on kaasuvate haigustega lastel.

Ka haigus, mida meedikud ja statistikud nimetavad kergeks, ei pruugi olla kerge inimesele endale: statistikas loetakse kergeks haigust, millega inimene ei satu haiglasse; samas võib see inimene end mitu nädalat tunda nii halvasti, et ei suuda voodis isegi istuli tõusta. Samasugust haigust võib esineda ka lastel, kuigi harvemini kui täiskasvanutel.

Ka lapsi ohustab nn pikk COVID-19, millega praegustel andmetel domineerivad väsimus, jõuetus ja närvisüsteemiga seotud sümptomid nagu depressioon, ärevus, mõtlemise hägustumine ja aeglustumine, raskused tähelepanu ja keskendumisega.  Risk südamelihasepõletikuks on aga COVID-19 põdemisel kuus korda suurem kui vaktsineerimisel.

Kuigi COVID-19 järgset sündroomi esineb lastel harvem, on seda erinevate uuringute andmetel siiski 2–14% lastest ja seda esineb ka sümptomiteta põdemise järel.  Seda viirust on leitud pea kõikidest organitest.

Isolatsioon mõjub halvasti laste vaimsele tervisele. Pandeemia ajal on noorte vaimse tervise probleemid kasvanud vähemalt kaks korda. Ka seepärast on laste vaktsineerimine väga hea mõte.

Rasedate vaktsineerimine

Vaktsineerimine vähendab COVIDiga seotud riske rasedatel

Raseduse ajal COVID-19 põdemine on riskantne. Kui lapseootel naine haigestub COVID19-sse, siis suureneb nii enneaegse sünnituse risk kui ka tõenäosus, et laps vajab intensiivravi. Vaktsineerimine vähendab neid riske oluliselt. COVID-19 vaktsiinid kaitsevad tõhusalt raske kuluga nakkuse eest ka rasedaid.

Rasedatel, kes on COVID-19 nakatunud, on viis korda suurem risk sattuda COVIDi tõttu haiglasse võrreldes sama vanade mitterasedatega. Samuti on haigestunud rasedatel suurem risk sattuda intensiivravile ning nad vajavad sagedamini juhitavat hingamist.

COVID-19 diagnoosiga rasedatel on ligi kolm korda suurem risk surra võrreldes COVID-19 diagnoosita rasedatega. Covid-19 raskem kulg raseduse ajal on seotud ema kõrgema vanusega, kõrge kehamassiindeksiga ja krooniliste haigustega nagu hüpertooniatõbi ja raseduseelne diabeet.

Uuringud näitavad, et vaktsiinid vähendavad haiglaravi vajadust ja surmasid rasedatel sama tõhusalt kui mitterasedatel. 

COVID-19 vaktsiinid ei põhjusta tüsistusi ei lapseootel naisele ega ka lootele

Euroopa Ravimiameti (EMA) COVID-19 töörühma sõnul näitab aina kasvav andmete hulk, et mRNA COVID-19 vaktsiinid ei põhjusta tüsistusi ei lapseootel naisele ega ka lootele. EMA töörühm analüüsis ligikaudu 65 000 erineva staadiumi raseduse andmeid ning leidis, et COVID-19 mRNA-vaktsiinide kasutamise järel ei tõusnud rasedustüsistuste, raseduse katkemise, enneaegsuse ega loote tõsiste kõrvaltoimete tõenäosus.

11 uuringus, kuhu olid kaasatud üle 80 000 raseduse ajal vaktsineeritud naise andmed viiest riigist, leiti, et vaktsineerimine ei suurenda raseduse katkemise, enneaegse sünnituse, surnultsünni, loote väärarengute ega teiste tüsistuste riski. 

Lisaks, naised, kes on raseduse ajal COVID-19 vastu vaktsineeritud, annavad antikehad platsenta kaudu edasi ka lootele, mis võib vastsündinut haigestumise eest kaitsta. Nabaväädivere uuring on andnud täiendavaid tõendeid sellest, et rasedate vaktsineerimine annab ka vastsündinule kaitsvad antikehad.

Vaktsineerimine ja viljakus

Vaktsineerimine ei mõjuta viljakust

Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et COVID-19 vaktsineerimine mõjutaks viljakust. Toimet viljakusele ei täheldatud loomuuringutes ning kliinilistes uuringutes esines vaktsineeritud ja vaktsineerimata rühmades soovimatuid rasestumisi sarnase sagedusega.

Turustamise ajal kogunenud andmed sadade miljonite vaktsiiniannuste manustamise järgselt ei kinnita samuti viljatuse seost COVID-19 vaktsiinidega.

Triin Laisk, Tartu Ülikooli genoomika ja reproduktiivgeneetika kaasprofessor kirjutab, et ühest  rottidega tehtud uuringust on vaktsiiniskeptikud välja lugenud justkui kahjuliku mõju viljakusele, kuid seda aruannet on valesti tõlgendatud. 

Mõju viljakusele on seostatud ka menstruaaltsükli muutustega. Kui pärast vaktsineerimist tekib tugev immuunvastus (palavik) või kõrvaltoimete leevendamiseks kasutatakse käsimüügiravimeid (ibuprofeen, paratsetamool), võib see tsüklit ajutiselt mõjutada, sest immuunsüsteem reguleerib ka menstruaaltsüklit. Tegu on siiski väga lühiajalise mõjuga ja sarnaseid menstruaaltsüklihäireid võib kogeda ka pärast COVID-19 või mõne muu ägeda infektsiooni läbipõdemist või mõne laialt levinud ravimi, näiteks valuvaigistite või teatud antidepressantide kõrvaltoimena.

COVID-19 ravi ja ennetus

COVID-19 on teinud raskesti haigeks ka tugeva immuunsüsteemiga mehi ja naisi

Liiga jõuliselt reageeriv immuunsüsteem võib arstide ja teadlaste sõnul tekitada  raskete haigusnähtudega patsiendi kehale rohkem kahju kui koroonaviirus ise. Tugev immuunsüsteem võib viia ülereageerimisele ja olla otseselt raske haiguse põhjustaja. COVID19 on ka mitmed tugevad terved mehed ja naised raskesti haigeks teinud.

Selle asemel peab immuunsüsteem olema nutikas, efektiivne – tundma ära haigustekitaja ja selle võimalikult täpselt kahjutuks tegema. Siinkohal tulebki appi vaktsineerimine, mis õpetab organismi haigustekitajat ära tundma ja likvideerima. 

COVID-19 ravimid ei asenda praegu vaktsineerimist

COVID-19 raviks on haiglates praeguseks kasutusel mitu ravimit, mida manustatakse veenisiseselt. Lisaks on Euroopa Ravimiameti hinnangut ootamas mitu ravimikandidaati, millele on suured ootused. Ka Eesti valitsus on juba otsustanud esimeste ravimite ostuks raha eraldada. 

27. jaanuaril 2022 soovitas Euroopa Ravimiamet (EMA) anda tingimustega müügiloa Pfizeri COVID-19 ravimile Paxlovid. Tegemist on viirusevastase ravimiga, mis on mõeldud COVID-19 raviks täiskasvanutel, kellel on suurem oht haiguse raskemaks kulgemiseks. Ravim plaanitakse võtta riskirühmade raviks kasutusele ka Eestis.

Ravimid võivad olla tõhusad, kuid tuleb meeles pidada, et nendega ravitakse vaid tagajärgi ning esialgu on need mõeldud vaid riskirühma patsientidele. Nakatumise ja raskelt haigestumise vältimiseks on parim ravi siiski vaktsineerimine. 

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
  • Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 5 kuud pärast läbipõdemist või viimast vaktsineerimist.
  • Pärast tõhustusdoosi tegemist tuleb luua endale patsiendiportaalis uus COVID-19 tõend!
  • Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvad üldiselt kiiresti.
Keri üles