COVID-19 vaktsiinid
Comirnaty (Pfizer-BioNTech)
Comirnaty on mRNA vaktsiin, mida kasutatakse koroonaviiruse põhjustatud haiguse COVID-19 ennetamiseks 5-aastastel ja vanematel.
Spikevax (Moderna)
Spikevax on mRNA vaktsiin, mida kasutatakse koroonaviiruse põhjustatud haiguse COVID-19 ennetamiseks 6-aastastel ja vanematel inimestel.
Jcovden (Janssen)
Jansseni vaktsiin Jcovden on viirusvektoriga vaktsiin, mida kasutatakse koroonaviiruse põhjustatud haiguse COVID-19 ennetamiseks 18-aastastel ja vanematel inimestel.
Nuvaxovid (Novavax)
Nuvaxovid on valgupõhine vaktsiin, mida kasutatakse koroonaviirusest põhjustatud haiguse COVID-19 ennetamiseks 18-aastastel ja vanematel.
Vaxzevria (AstraZeneca)
Vaxzevria on viirusvektoriga vaktsiin, mida kasutatakse koroonaviiruse põhjustatud haiguse COVID-19 ennetamiseks 50-aastastel ja vanematel inimestel. Eestis enam ei kasutata.
Comirnaty Original/Omicron BA.1
Comirnaty Original/Omicron BA.1 on mõeldud kasutamiseks 12-aastastel ja vanematel inimestel, keda on varem vähemalt korra COVID-19 vastu vaktsineeritud. Kõnealused vaktsiinid on kohandatud variandid algsetest Comirnaty (Pfizer/BioNTech) ja Spikevax (Moderna) vaktsiinidest ning mis on suunatud peale algse SARS-CoV-2 tüve ka omikrontüve BA.1 alamvariandi vastu.
Spikevax Bivalent Original/Omicron BA.1
Spikevax Bivalent Original/Omicron BA.1 on mõeldud kasutamiseks 12-aastastel ja vanematel inimestel, keda on varem vähemalt korra COVID-19 vastu vaktsineeritud. Kõnealused vaktsiinid on kohandatud variandid algsetest Comirnaty (Pfizer/BioNTech) ja Spikevax (Moderna) vaktsiinidest ning mis on suunatud peale algse SARS-CoV-2 tüve ka omikrontüve BA.1 alamvariandi vastu.
Comirnaty Original/Omicron BA.4-5 vaktsiin
Comirnaty Original/Omicron BA.4-5 on mõeldud kasutamiseks 12-aastastel ja vanematel inimestel, keda on varem vähemalt korra COVID-19 vastu vaktsineeritud. See vaktsiin on kohandatud variant algsetest Comirnaty (Pfizer/BioNTech) vaktsiinist.
Lisaks juba müügiloa saanud vaktsiinidele on arendamisel veel mitu vaktsiini. Nendega saab tutvuda Ravimiameti kodulehel.
Vaktsiinide ohutus
COVID-19 vaktsiine arendatakse samasuguste rangete nõuete järgi nagu iga teist ravimit. See tähendab, et vaktsiin peab vastama kindlatele kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe kriteeriumidele. Nagu kõiki ravimeid, nii testitakse ka COVID-19 ravimeid esmalt laboritingimustes ja katseloomadel, millele järgneb testimine vabatahtlikel inimestel kliiniliste uuringute raames. Kõiki vaktsiine hinnatakse Euroopa Liidu standardite alusel, mis kehtivad kõigile ravimitele. COVID-19 vaktsiinide arendus ning vaktsiini hindamise protseduurid on toimunud palju kiiremini kui tavaolukorras, kuna vajadus vaktsiini järele on suur.
Euroopa Ravimiamet EMA kontrollib, et vaktsiin oleks piisavalt ohutu ja tõhus ning annab soovituse müügiloa väljastamiseks. Euroopa Ravimiamet hindab praegu mitmeid koroonavaktsiine kiirendatud hindamisprotseduuris. Müügiloa saamise tingimusi pandeemia tõttu ei ole leevendatud ega ole tehtud järeleandmisi hindamiskriteeriumites (ohutus, kvaliteet, efektiivsus).
Kõiki vaktsiine hindavad teadlased ja ametid, kelle ülesanne on garanteerida, et need vastaksid kõikidele kehtivatele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele.
Vaktsiinide väljatöötamise kiirendamiseks on ettevõtted palganud rohkem töötajaid, et analüüsida toimunud uuringute tulemusi kiiremini ning plaanida järgmisi samme paremini või kombineerinud kliiniliste uuringute eri etappe ja võimalusel, kui ohutus on tagatud, teinud erinevaid uuringuid samal ajal.
Vaktsiinide tõhususe ja ohutuse tähelepanelik jälgimine ning analüüs jätkub ka pärast müügiloa väljastamist ning vaktsiini kasutusele võtmist.
Vaata videot sellest, kuidas vaktsiine arendatakse:
Kõrvaltoimed
Inimesed reageerivad vaktsiinidele küll erinevalt, ent enamus vaktsineeritavatest kogeb vaktsineerimise järgselt kergeid kõrvaltoimeid nagu süstekoha valulikkus-tundlikkus või peavalu. Mis peamine: juhul, kui ebamugavustunne tekib, möödub see üldiselt paari päevaga.
Vaktsiinide kõrvaltoimete kohta kogub Eestis infot Ravimiamet. Ravimiamet soovitab enne vaktsineerimist tutvuda vaktsiini infolehega, et võimalikud vaktsineerimise järgsed reaktsioonid ei tuleks üllatusena.
Ravimiametini jõudnud kõrvaltoimete teatiste kokkuvõte avaldatakse iganädalaselt ravimiameti kodulehel.
Kui sul on vaktsineerimise kohta küsimusi, millele ei leia meie veebist vastust, pöördu oma perearsti või perearsti nõuandeliini 1220 poole.
Millised on COVID-19 vaktsineerimisega seotud levinumad kõrvaltoimed?
Need, kes vaktsineerimise järel ebamugavustunnet kogevad, nimetavad kõige sagedamini süstimiskoha valulikkust-tundlikkust, gripilaadseid sümptomeid (peapööritus, peavalu, kerge palavik, uimasus) ning väsimust. Üldjuhul mööduvad sümptomid paari päevaga. Vajadusel saab neid kergemaid reaktsioone leevendada valuvaigisti või külma kompressiga. Juhul, kui ebamugavustunne kestab kauem või su enesetunne on vaktsineerimise järel tõsiselt kehv, võta ühendust oma perearstiga.
Kõik juba teadaolevad vaktsiiniga seostatavad kõrvaltoimed on kirjas vaktsiini infolehes. Kõikide COVID vaktsiinide infolehed leiad Ravimiameti lehelt.
Mida teha, kui sul on tekkinud tervisemured, mille puhul kahtlustad seost vaktsineerimisega?
Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks teavitada perearsti. Tervishoiutöötajad peavad Ravimiametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis ise teatist saata.
Vaktsineeritu võib ka ise otse Ravimiameti poole pöörduda. Ravimiamet on selleks välja töötanud COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimetest teatamise vormi. Ametile võib anda teada ka neist tõsisematest reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.
Mida Ravimiamet kõrvaltoimete teatistega teeb?
Vaktsiinide kasutamisega seoses tekkinud kõrvalnähtude kohta kogub Ravimiamet teavet eesmärgiga tuvastada uusi kõrvaltoimeid või selgitada teadaolevate kõrvaltoimete raskusastme või esinemissageduse muutust. Ravimiamet kogub kõrvaltoimete andmed kokku ja annab esialgse hinnangu, kas tegemist võib olla konkreetse ravimiga seotud tervisenähtusega või muudest põhjustest tingitud probleemiga. Tõsiseid reaktsioone sisaldavate teatiste korral küsib Ravimiamet alati patsientidelt arsti kontakti, et saada olukorrale meditsiiniline kinnitus.
Kõrvaltoimete andmebaasi ei saa kasutada ühegi vaktsiini ega ravimi ohutuse üle otsustamiseks, sest andmebaasi kogutakse kõik teatised, mis ravimite ja vaktsiinide kohta edastatakse ja alles seejärel neid hinnatakse ja kontrollitakse.
Eestis kogutud teave edastatakse Euroopa Ravimiameti kõrvaltoimete andmebaasi. Vaktsiinide ohutust hinnatakse Euroopa Ravimiameti riskihindamise komitees ja inimravimite komitees, kuhu kuuluvad ka Eesti ravimiameti eksperdid. Ohutuse hindamiseks töödeldakse massiivset andmehulka ning vaadatakse igakuiselt üle kõik ohutusandmed.
Kuidas saadakse uut infot vaktsiinide kõrvaltoimete kohta?
Koroonaviiruse vastu vaktsineeritakse praegu väga paljusid inimesi väga lühikese aja vältel. See tähendab ka tavapärasest märksa suuremat tõenäosust, et mõne haiguse avaldumine või süvenemine kattub vaktsineerimise ajaga, kuid ei ole vaktsiinist põhjustatud.
Ohutuse hindamisel on oluline võtta arvesse ka erinevate haiguste esinemissagedust üldpopulatsioonis. Kui üleeuroopalisi andmeid hinnates selgub, et mõnda haigust esineb vaktsineeritutel kas üldiselt või näiteks mõnes kindlas vanusegrupis sagedamini kui kogu rahvastikus, on see väga oluline ohusignaal. Kui ohusignaal leiab kinnitust, hinnatakse seda eraldi ja kui leitakse selge põhjuslik seos, lisatakse see kõrvaltoimena ravimiteabesse.
Niimoodi on mRNA vaktsiinide (Pfizer/Corminatry ja Moderna/Spikevax) võimalike kõrvaltoimete hulka lisatud müokardiit, adenoviirusvektor vaktsiinide (Janssen, AstraZeneca/Vaxzevria) kõrvaltoimete hulka aga trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom. Kõik praeguseks vaktsiinidega seostatavad kõrvaltoimed on kirjas ravimiteabes. Infot riskide kohta kogutakse ja vahetatakse üle maailma: vastavalt sellele on ka igale vaktsiinile määratud oma riskigrupid ehk inimesed, kelle tervislikku seisundit arvestades oleks mõistlik neile mõne teise tootaja teist vaktsiini manustada.
Kui palju on Eestis olnud COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimeid?
Ajavahemikul 27.12.2020 kuni 25.04 hommik on Eestis tehtud 1 980 917 COVID-19 vaktsiini doosi. Selle aja jooksul on COVID-19 vaktsiinide võimalike kõrvaltoimete ja ebaefektiivuse kohta Ravimiametile saadetud 7018 teatist ehk 0,35% kõikidest vaktsineerimistest. Vähemalt ühe tõsise võimaliku kõrvaltoime tekkimise kohta on samal perioodil saadetud 363 teatist. Sel ajavahemikul on Ravimiamet saanud 43 teatist surmaga lõppenud juhtumite kohta, neist 5 puhul on Ravimiameti hinnangul seos võimalik/seost ei saa välistada.
Senine ohutusandmete hindamine näitab, et kõigi nelja COVID-19 vaktsiini kasu on suurem kui võimalikud kahjud. Tõsiseid kõrvaltoimeid esineb väga harva ning need on ettevaatusabinõusid rakendades välditavad, kiirelt diagnoositavad ja ravitavad. Õigeaegseks diagnoosimiseks ja raviks tuleb patsientidel kindlasti kõigist kaebustest oma arstile teada anda.
Hoiatused selle kohta, mida silmas pidada, leiab ka ravimiteabest. Küsimuste korral saab pöörduda oma perearsti või perearstide nõuandeliini 1220 poole.
Vaktsiinikindlustus
Eesti riik on loonud vaktsiinikindlustuse süsteemi, et pakkuda inimestele kindlustunnet vaktsineerimise otsuse tegemisel ja toetada neid inimesi, kellel on vaktsineerimisega seoses tekkinud mõni tõsine kõrvaltoime.
Alates 01.05.2022 saab Eesti Haigekassast taotleda vaktsiinikahju hüvitist.
Hüvitatakse need olukorrad, kus vaktsineerimise tagajärjel on tekkinud vähemalt neli kuud kestev raske tervisekahjustus või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime, raseduse katkemine, elundipuudulikkus või surm. Maksimaalne kindlustussumma ühe juhtumi kohta on 100 000 eurot.
Esimeses etapis hõlmab vaktsiinikindlustus COVID-19 vaktsiinid tagasiulatuvalt alates nendega vaktsineerimise algusest. Kõigile teistele vaktsiinidele laieneb kindlustus alates 2023. aastast.
Kindlustusjuhtumeid lahendab Eesti Haigekassa. Vaata vaktsiinikahjude hüvitamise korraldust täpsemalt allolevalt skeemilt.
Bivalentsete COVID-19 vaktsiinide info patsientidele
Eestis on alates 2022. aasta sügisest kättesaadavad kolm erinevat täiendatud COVID-19 vaktsiini:
