Jäta menüü vahele

Vaktsiinid

Euroopas on praegu kasutamiseks loa saanud viis vaktsiini. Kiirendatud müügiloa taotlemisel ei ole COVID-19 vaktsiinide puhul efektiivsuse ja ohutuse osas järeleandmisi tehtud. Uuringud ja sealhulgas vaktsiinide ohutuse seire jätkuvad ka pärast müügiloa saamist.

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty (Pfizer-BioNTech)

Comirnaty on mRNA vaktsiin, mida kasutatakse koroonaviiruse põhjustatud haiguse COVID-19 ennetamiseks 5-aastastel ja vanematel.

Spikevax (Moderna)

Spikevax on mRNA vaktsiin, mida kasutatakse koroonaviiruse põhjustatud haiguse COVID-19 ennetamiseks 12-aastastel ja vanematel inimestel.

COVID-19 Vaccine Janssen

Janssen on viirusvektoriga vaktsiin, mida kasutatakse koroonaviiruse põhjustatud haiguse COVID-19 ennetamiseks 18-aastastel ja vanematel inimestel.

Vaxzevria (COVID-19 Vaccine AstraZeneca)

Vaxzevria on viirusvektoriga vaktsiin, mida kasutatakse koroonaviiruse põhjustatud haiguse COVID-19 ennetamiseks 50-aastastel ja vanematel inimestel. AstraZeneca vaktsiini Eestis enam ei kasutata ja ülejäänud doosid on suunatud annetamiseks.

20.12.2021 andis Euroopa Komisjon tingimustega müügiloa ka Novavax’i arendatud koroonavaktsiinile NuvaxovidHetkel seda vaktsiini Eestis veel ei kasutata.

Lisaks juba müügiloa saanud vaktsiinidele on arendamisel veel mitu vaktsiini. Nendega saab tutvuda Ravimiameti kodulehel.


Vaktsiinide ohutus

COVID-19 vaktsiine arendatakse samasuguste rangete nõuete järgi nagu iga teist ravimit. See tähendab, et vaktsiin peab vastama kindlatele kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe kriteeriumidele. Nagu kõiki ravimeid, nii testitakse ka COVID-19 ravimeid esmalt laboritingimustes ja katseloomadel, millele järgneb testimine vabatahtlikel inimestel kliiniliste uuringute raames. Kõiki vaktsiine hinnatakse Euroopa Liidu standardite alusel, mis kehtivad kõigile ravimitele. COVID-19 vaktsiinide arendus ning vaktsiini hindamise protseduurid toimuvad palju kiiremini kui tavaolukorras, kuna vajadus vaktsiini järele on suur.

Euroopa Ravimiamet EMA kontrollib, et vaktsiin oleks piisavalt ohutu ja tõhus ning annab soovituse müügiloa väljastamiseks. Euroopa Ravimiamet hindab praegu mitmeid koroonavaktsiine kiirendatud hindamisprotseduuris. Müügiloa saamise tingimusi pandeemia tõttu ei ole leevendatud ega ole tehtud järeleandmisi hindamiskriteeriumites (ohutus, kvaliteet, efektiivsus).

Kõiki vaktsiine hindavad teadlased ja ametid, kelle ülesanne on garanteerida, et need vastaksid kõikidele kehtivatele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele.

Vaktsiinide väljatöötamise kiirendamiseks on ettevõtted palganud rohkem töötajaid, et analüüsida toimunud uuringute tulemusi kiiremini ning plaanida järgmisi samme paremini või kombineerinud kliiniliste uuringute eri etappe ja võimalusel, kui ohutus on tagatud, teinud erinevaid uuringuid samal ajal.

Vaktsiinide tõhususe ja ohutuse tähelepanelik jälgimine ning analüüs jätkub ka pärast müügiloa väljastamist ning vaktsiini kasutusele võtmist.

Vaata videot sellest, kuidas vaktsiine arendatakse:

Kõrvaltoimed

Inimesed on erinevad ja reageerivad vaktsiinidele erinevalt, ent enamus vaktsineeritavatest ei koge COVID-19 vaktsiini manustamise järel mingeid erilisi kõrvaltoimeid. Mis peamine: ka juhul, kui ebamugavustunne tekib, möödub see üldiselt paari päevaga. 

Kui sul on vaktsineerimise kohta küsimusi, millele ei leia meie veebist vastust, pöördu oma perearsti või perearsti nõuandeliini 1220 poole. 

Vaktsiinide kõrvaltoimete kohta kogub Eestis infot Ravimiamet. Ravimiametini jõudnud kõrvaltoimete teatiste kokkuvõte avaldatakse iganädalaselt ravimiameti kodulehel.

Millised on COVID-19 vaktsineerimisega seotud levinumad kõrvaltoimed?

Enamikul inimestest ei järgne COVID-19 vastu vaktsineerimisele mingeid kõrvaltoimeid. Need, kes vaktsineerimise järel ebamugavustunnet kogevad, nimetavad kõige sagedamini süstimiskoha valulikkust-tundlikkust, gripilaadseid sümptomeid (peapööritus, peavalu, kerge palavik, uimasus) ning väsimust. Üldjuhul mööduvad sümptomid paari päevaga. Juhul, kui ebamugavustunne kestab kauem või su enesetunne on vaktsineerimise järel tõsiselt kehv, võta ühendust oma perearstiga. 

Kõik juba teadaolevad vaktsiiniga seostatavad kõrvaltoimed on kirjas vaktsiini infolehes. Kõikide vaktsiinide ja ravimite infolehed leiate ravimiregistrist www.ravimiregister.ee.

Mida teha, kui sul on tekkinud tervisemured, mille puhul kahtlustad seost vaktsineerimisega?

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks teavitada perearsti. Tervishoiutöötajad peavad Ravimiametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis ise teatist saata.

Vaktsineeritu võib ka ise otse Ravimiameti poole pöörduda. Ravimiamet on selleks välja töötanud COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimetest teatamise vormi. Ametile võib anda teada ka neist tõsisematest reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Mida Ravimiamet kõrvaltoimete teatistega teeb?

Vaktsiinide kasutamisega seoses tekkinud kõrvalnähtude kohta kogub Ravimiamet teavet eesmärgiga tuvastada uusi kõrvaltoimeid või selgitada teadaolevate kõrvaltoimete raskusastme või esinemissageduse muutust. Ravimiamet kogub kõrvaltoimete andmed kokku ja annab esialgse hinnangu, kas tegemist võib olla konkreetse ravimiga seotud tervisenähtusega või muudest põhjustest tingitud probleemiga. Tõsiseid reaktsioone sisaldavate teatiste korral küsib Ravimiamet alati patsientidelt arsti kontakti, et saada olukorrale meditsiiniline kinnitus.

Kõrvaltoimete andmebaasi ei saa kasutada ühegi vaktsiini ega ravimi ohutuse üle otsustamiseks, sest andmebaasi kogutakse kõik teatised, mis ravimite ja vaktsiinide kohta edastatakse ja alles seejärel neid hinnatakse ja kontrollitakse.

Eestis kogutud teave edastatakse Euroopa Ravimiameti kõrvaltoimete andmebaasi. Vaktsiinide ohutust hinnatakse Euroopa Ravimiameti riskihindamise komitees ja inimravimite komitees, kuhu kuuluvad ka Eesti ravimiameti eksperdid. Ohutuse hindamiseks töödeldakse massiivset andmehulka ning vaadatakse igakuiselt üle kõik ohutusandmed.

Kuidas saadakse uut infot vaktsiinide kõrvaltoimete kohta?

Koroonaviiruse vastu vaktsineeritakse praegu väga paljusid inimesi väga lühikese aja vältel. See tähendab ka tavapärasest märksa suuremat tõenäosust, et mõne haiguse avaldumine või süvenemine kattub vaktsineerimise ajaga, kuid ei ole vaktsiinist põhjustatud.

Ohutuse hindamisel on oluline võtta arvesse ka erinevate haiguste esinemissagedust üldpopulatsioonis. Kui üleeuroopalisi andmeid hinnates selgub, et mõnda haigust esineb vaktsineeritutel kas üldiselt või näiteks mõnes kindlas vanusegrupis sagedamini kui kogu rahvastikus, on see väga oluline ohusignaal. Kui ohusignaal leiab kinnitust, hinnatakse seda eraldi ja kui leitakse selge põhjuslik seos, lisatakse see kõrvaltoimena ravimiteabesse. 

Niimoodi on mRNA vaktsiinide (Pfizer/Corminatry ja Moderna/Spikevax) võimalike kõrvaltoimete hulka lisatud müokardiit, adenoviirusvektor vaktsiinide (Janssen, AstraZeneca/Vaxzevria) kõrvaltoimete hulka aga trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom. Kõik praeguseks vaktsiinidega seostatavad kõrvaltoimed on kirjas ravimiteabes. Infot riskide kohta kogutakse ja vahetatakse üle maailma: vastavalt sellele on ka igale vaktsiinile määratud oma riskigrupid (ehk inimesed, kelle tervislikku seisundit arvestades oleks mõistlik neile mõne teise tootaja teist vaktsiini manustada). 

Kui palju on Eestis olnud COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimeid?

Ajavahemikul 27.12.2020 kuni 5.12 hommik on Eestis tehtud 1 682 949 COVID-19 vaktsiini doosi. Selle aja jooksul on COVID-19 vaktsiinide võimalike kõrvaltoimete ja ebaefektiivuse kohta Ravimiametile saadetud 6080 teatist ehk 0,36% kõikidest vaktsineerimistest. Vähemalt ühe tõsise võimaliku kõrvaltoime tekkimise kohta on samal perioodil saadetud 248 teatist. Sel ajavahemikul on Ravimiamet saanud 28 teatist surmaga lõppenud juhtumite kohta, neist 4 puhul on Ravimiameti hinnangul seos võimalik/seost ei saa välistada.

Senine ohutusandmete hindamine näitab, et kõigi nelja COVID-19 vaktsiini kasu on suurem kui võimalikud kahjud. Tõsiseid kõrvaltoimeid esineb väga harva ning need on ettevaatusabinõusid rakendades välditavad, kiirelt diagnoositavad ja ravitavad. Õigeaegseks diagnoosimiseks ja raviks tuleb patsientidel kindlasti kõigist kaebustest oma arstile teada anda.

Hoiatused selle kohta, mida silmas pidada, leiab ka ravimiteabest. Küsimuste korral saab pöörduda oma perearsti või perearstide nõuandeliini 1220 poole.


Vaktsiinikindlustus

Eesti riik valmistab ette vaktsiinikindlustuse süsteemi, et pakkuda inimestele kindlustunnet vaktsineerimise otsuse tegemisel ja toetada neid inimesi, kellel on vaktsineerimisega seoses tekkinud mõni tõsine kõrvaltoime.

Vaktsiinikindlustusega on kavas hüvitada olukorrad, kus vaktsineerimise tagajärjel on tekkinud vähemalt neli kuud kestev raske tervisekahjustus. Hüvitatakse nii varaline kui mittevaraline kahju sõltuvalt tervisekahjustuse raskusest. Maksimaalne kindlustussumma ühe juhtumi kohta oleks 100 000 eurot.

Plaanide kohaselt hakkab kindlustusjuhtumeid lahendama Eesti Haigekassa.

Esimeses etapis on plaanis vaktsiinikindlustusega hõlmata COVID-19 vaktsiinid tagasiulatuvalt alates nendega vaktsineerimise algusest, kõigile teistele vaktsiinidele laieneb kindlustus alates 2023. aastast.

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
  • Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 5 kuud pärast esimest doosi.
  • Pärast tõhustusdoosi tegemist tuleb luua endale patsiendiportaalis uus COVID-19 tõend!
  • Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvada üldiselt kiiresti.
Keri üles