- COVID-19 haigust põhjustab SARS-CoV-2 viirus. Vaxzevria vaktsiin sisaldab teist viirust (adenoviiruse perekonnast), mida on muudetud nii, et see pole võimalik paljunema, kuid selles on SARS-CoV-2 valgu tegemiseks vajalik geen.
- Vaxzevria vaktsiin ei sisalda viirust ennast ja ei ole võimeline COVID-19 haigust tekitama.
- Vaxzevria vaktsiini kahe doosi vaheline intervall on soovituslikult 12 nädalat, maksimaalne kaitse saavutatakse 15 päeva pärast teist doosi.
- Pärast vaktsineerimist tuleb ettevaatusabinõuna jälgida oma tervist 3 nädala jooksul tromboosi ja verejooksu sümptomite suhtes (vt täpsemalt vaktsiini infolehest).
- AstraZeneca ja Oxfordi ülikooli koostöös arendatud vaktsiin Vaxzevria (eelmise nimega COVID-19 Vaccine AstraZeneca). Euroopa Komisjon andis tingimustega müügiloa 29.01.2021.
- Täpsema info vaktsiini kohta leiab ravimi infomaterjalist, kuhu kuulub ka pakendi infoleht.
Lisainfo
- Vaxzevria vaktsiini küsimused ja vastused Euroopa Ravimiameti lehel ning vaktsiini infolehe ja ravimi omaduste kokkuvõtte (SPC) leiad SIIT
Vaxzevria vaktsiin toimib seeläbi, et valmistab organismi end COVID-19 vastu kaitsma. Vaxzevria vaktsiin sisaldab teist viirust (adenoviiruse perekonnast), mida on muudetud nii, et selles on SARS-CoV-2 ogavalgu tegemiseks vajalik geen. Ogavalk on SARS-CoV-2 viiruse pinnal olev molekul, mis aitab viirusel inimese keharakkudesse siseneda.
Kui inimene saab vaktsiini, viib see SARS-CoV-2 geeni keharakkudesse. Rakud valmistavad geenil oleva info põhjal ogavalgu. Inimese immuunsüsteem tunneb valmistatud ogavalgu ära kui kehale võõra ning hakkab tootma selle vastu antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis hiljem, kui organism viirusega kokku puutub, selle hävitavad. Vaktsiinis olev adenoviirus ei ole paljunemisvõimeline ning ei põhjusta haigestumist.
Seetõttu järeldasid Euroopa Ravimiameti teaduseksperdid, et vaktsiini võib kasutada ka vanematel täiskasvanutel. Rohkem vanemaealisi kaasavatest käimasolevatest kliinilistest uuringutest oodatakse lisaandmeid.
Ühendkuningriigis, Brasiilias ja Lõuna-Aafrikas toimunud nelja kliinilise uuringu kombineeritud tulemuste põhjal on Vaxzevria vaktsiin ohutu ja hoiab ära COVID-19 haigust 18-aastastel ja vanematel inimestel. Uuringud kaasasid ligikaudu 24000 inimest, kellest pooled said uuritavat vaktsiini ja pooled kas platseebot või vaktsiini, mis pole COVID-19 vastu. Uuringus osalejad ei teadnud, kumba uuringugruppi nad kuulusid.
Euroopa Ravimiamet arvutas vaktsiini tõhususe Ühendkuningriigis toimunud COV002 ja Brasiilias toimunud COV002 uuringu põhjal. Ülejäänud kahes uuringus oli kummaski vähem kui 6 COVID-19 haigestunut, mis polnud vaktsiini haigust ennetava toime tõendamiseks piisav. Kuna lisaks tuleb vaktsiini manustada kahe doosina, millest teine 4 kuni 12 nädalat esimesest hiljem, keskendus Euroopa Ravimiamet neile uuringus osalejatele, kes seda skeemi järgisid.
Vaktsiini saanud inimestel esines sümptomaatilist COVID-19 haigust 59,6% võrra vähem kui kontrollsüsti saanud inimestel (68 haigusjuhtu 5494 kohta vaktsineeritute hulgas vs 164 haigusjuhtu 5438 kohta platseebot saanute grupis). See tähendab, et vaktsiin näitas kliinilistes uuringutes ligikaudu 60%-list tõhusust.
Enamik uuringutes osalenuid olid vanuses 18–55 aastat. Selle kohta, kui hästi võiks vaktsiin toimida vanematel kui 55 aastastel, ei kogunenud uuringutest piisavalt tulemusi. Kuna aga samal vanusegrupil teiste vaktsiinidega saadud tulemuste põhjal on teada, et immuunvastus tekib ja kuna ka vaktsiini ohutuse kohta on piisavalt infot, eeldatakse kaitsevõime teket ka vanemaealistel.
Uuringutes olid Vaxzevria vaktsiini kõige sagedasemad kõrvaltoimed tavaliselt kerged või mõõdukad ja möödusid mõne päeva jooksul pärast vaktsineerimist. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed oli valu ja tundlikkus süstekohas, peavalu, väsimus, lihasvalu, kehv enesetunne, külmavärinad, palavik, liigesvalu ja iiveldus. Need mõjutasid rohkem kui ühte inimest kümnest.
Oksendamist ja kõhulahtisust esines vähem kui ühel inimesel kümnest. Vähenenud söögiisu, pearinglust, higistamist, kõhuvalu ja löövet esines vähem kui ühel inimesel sajast. Vaxzevria vaktsiini kasutamisel on esinenud allergilisi reaktsioone, sealhulgas üksikud rasked allergilised reaktsioonid (anafülaksia). Nagu kõigi vaktsiinide puhul, tuleb Vaxzevria vaktsiini manustada hoolika meditsiinilise järelevalve all.
Vaktsiinide kõrvaltoimete kohta kogub Eestis infot Ravimiamet. Ravimiametini jõudnud kõrvaltoimete teatiste kokkuvõte avaldatakse iganädalaselt ravimiameti kodulehel.
Üks annus (0,5 ml) sisaldab: SARS-CoV-2 ogavalku kodeeriv šimpansi adenoviirus (ChAdOx1-S)*, mitte vähem kui 2,5 × 108 infektsioosset ühikut (Inf.U).
*Toodetud rekombinantse DNA tehnoloogia abil HEK 293 rakkudes (inimese geneetiliselt muundatud embrüonaalsed neerurakud. Ravimpreparaadis sisalduvat viirust loetakse geneetiliselt muundatud organismiks (GMO).
Teised koostisosad on histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, magneesiumkloriidheksahüdraat, polüsorbaat 80 (E 433), sahharoos, dinaatriumedetaat (dihüdraat), süstevesi.
