- COVID-19 haigust põhjustab SARS-CoV-2 viirus. Jansseni vaktsiin Jcovden sisaldab teist viirust (adenoviiruse perekonnast), mida on muudetud nii, et see pole võimeline paljunema, kuid selles on SARS-CoV-2 valgu tegemiseks vajalik geen.
- Jansseni vaktsiin Jcovden ei sisalda viirust ennast ja ei ole võimeline COVID-19 haigust tekitama.
- Pärast vaktsineerimist tuleb ettevaatusabinõuna jälgida oma tervist 3 nädala jooksul tromboosi ja verejooksu sümptomite suhtes (vt täpsemalt vaktsiini infolehest).
- Jcovden on ühedoosiline vaktsiin. Maksimaalne kaitse saavutatakse 14 päeva pärast vaktsineerimist.
- Jansseni vaktsiini Jcovden on soovitatav kasutada eakamate liikumisraskustega inimeste vaktsineerimiseks kodutingimustes, haiglas olevate riskirühmade vaktsineerimiseks või teistes olukordades, kus 1-doosiline vaktsiin on mõistlikum.
- Janssen-Cilag International N.V. arendatud koroonavaktsiin Jcovden sai Euroopa Komisjonilt tingimustega müügiloa 11. märtsil 2021.
Lisainfo
- Jansseni vaktsiini Jcovden küsimused ja vastused ning vaktsiini infolehe ja ravimi omaduste kokkuvõtte (SPC) leiad SIIT
Jansseni vaktsiin Jcovden valmistab organismi end COVID-19 vastu kaitsma. Jcovden sisaldab teist viirust (adenoviiruse perekonnast), mida on muudetud nii, et selles on SARS-CoV-2 ogavalgu tegemiseks vajalik geen. Ogavalk on SARS-CoV-2 viiruse pinnal olev molekul, mis aitab viirusel inimese keharakkudesse siseneda.
Kui inimene saab vaktsiini, viib see SARS-CoV-2 geeni keharakkudesse. Rakud valmistavad geenil oleva info põhjal ogavalgu. Inimese immuunsüsteem tunneb valmistatud ogavalgu ära kui kehale võõra ning hakkab tootma selle vastu antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis hiljem, kui organism viirusega kokku puutub, selle hävitavad. Vaktsiinis olev adenoviirus ei ole paljunemisvõimeline ning ei põhjusta haigestumist.
Ühendriikides, Lõuna-Aafrikas ja Ladina-Ameerikas toimunud kliinilise uuringu tulemused näitasid, et Jansseni vaktsiin Jcovden hoiab ära COVID-19 haigust 18-aastastel ja vanematel inimestel.
Uuring kaasas ligikaudu 44 000 inimest, kellest pooled said uuritavat vaktsiini ja pooled platseebot. Uuringus osalejad ei teadnud, kumba uuringugruppi nad kuulusid.
Leiti, et inimestel, kes said Jansseni vaktsiini, vähenes haigestumine sümptomaatilisse COVID-19-sse 67% võrra (116 haigusjuhtu 19 630 inimese kohta vaktsineeritute hulgas vs 348 haigusjuhtu 19 691 kohta platseebot saanute grupis). Vaktsiini tõhusus oli seega 67% ning seda nii kaks kui ka neli nädalat pärast manustamist.
Uuringutes olid COVID-19 Vaccine Janssen’i kõige sagedasemad kõrvaltoimed tavaliselt kerged või mõõdukad ja möödusid 1-2 päeva jooksul pärast vaktsineerimist.
Kõige sagedasemad kõrvaltoimed oli valu süstekohas, peavalu, väsimus, lihasvalu ja kehv enesetunne. Need mõjutasid rohkem kui ühte inimest kümnest.
Köha, liigesvalu, palavikku, külmavärinaid ning süstekoha punetust ja paistetust esines vähem kui ühel inimesel kümnest.
Aevastamist, värinaid, kurguvalu, löövet, higistamist, lihasnõrkust, valu kätes ja jalgades, seljavalu, nõrkust ja üldist halba enesetunnet esines vähem kui ühel inimesel sajast.
Jansseni vaktsiini kasutamisel on esinenud allergilisi reaktsioone, sealhulgas üks raske allergiline reaktsioon (anafülaksia).
Nagu kõigi vaktsiinide puhul, tuleb Jansseni vaktsiini manustada hoolika meditsiinilise järelevalve all.
Vaktsiinide kõrvaltoimete kohta kogub Eestis infot Ravimiamet. Ravimiametini jõudnud kõrvaltoimete teatiste kokkuvõte avaldatakse iganädalaselt ravimiameti kodulehel.
Üks annus (0,5 ml) sisaldab: SARS-CoV-2 ogavalgu glükoproteiini* kodeeriv 26. tüüpi adenoviirus (Ad26.COV2-S), vähemalt 8,92 log10 infektsioosset ühikut (Inf.U).
* Toodetud rekombinantse DNA tehnoloogia abil PER.C6 TetR rakuliinis. Ravimpreparaadis sisalduvat viirust loetakse geneetiliselt muundatud organismiks (GMO).
Teised koostisosad on: hüdroksüpropüülbetadeks (HBCD), Sidrunhappe monohüdraat, Etanool, Vesinikkloriidhape, Polüsorbaat-80, Naatriumkloriid, Naatriumhüdroksiid, Trinaatriumtsitraatdihüdraat, Süstevesi.
