Jäta menüü vahele

Spikevax (COVID-19 Vaccine Moderna)

Spikevax on mRNA vaktsiin, mida kasutatakse koroonaviiruse põhjustatud haiguse COVID-19 ennetamiseks 12-aastastel ja vanematel inimestel.

  • Moderna arendatud Spikevaxi vaktsiin sisaldab molekuli, mida nimetatakse mRNA-ks ja mis sisaldab juhiseid COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 viiruse valgu tootmiseks.
  • Spikevax vaktsiini kahe doosi vaheline intervall on soovituslikult 4 nädalat, maksimaalne kaitse saavutatakse 14 päeva pärast teist doosi.
  • Vaktsiini võib soovitada rasedatele (eelnevalt arstiga nõu pidades). Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus
  • Spikevaxi vaktsiin ei sisalda viirust ennast ja ei ole võimeline COVID-19 haigust tekitama.
  • Spikevaxile (endise nimega COVID-19 Vaccine Moderna) andis Euroopa Komisjon tingimustega müügiloa 6. jaanuaril 2021.

Lisainfo

  • Spikevaxi vaktsiini küsimused ja vastused Ravimiameti leheküljelt SIIT
  • Spikevaxi vaktsiini info ja ravimi omaduste kokkuvõtte (SPC) leiad SIIT
Kuidas töötab

Spikevax vaktsiin toimib seeläbi, et valmistab organismi end COVID-19 vastu kaitsma. Spikevax vaktsiin sisaldab mRNA molekuli, kus on juhend viiruse ogavalgu valmistamiseks. Ogavalk on SARS-CoV-2 viiruse pinnal olev molekul, mis aitab viirusel inimese keharakkudesse siseneda. Kui inimene saab vaktsiini, valmistavad osad keharakud mRNA-l oleva info põhjal mõnda aega ogavalku. Inimese immuunsüsteem tunneb valmistatud ogavalgu ära kui kehale võõra ning hakkab tootma selle vastu antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis hiljem, kui organism viirusega kokku puutub, selle hävitavad. Vaktsiinis olev mRNA lagundatakse organismis pärast vaktsineerimist lühikese aja jooksul.

Milline on tõhusus

Ulatusliku kliinilise uuringu andmete põhjal leiti, et Spikevax vaktsiin suutis 18-aastaseid ja vanemaid inimesi COVID-19 haiguse eest kaitsta. Uuringus osales kokku ligikaudu 30 000 inimest, kes jagati kaheks grupiks: pooltele manustati vaktsiini ja pooltele platseebot. Uuringus osalejad polnud teadlikud, millisesse uuringugruppi nad kuuluvad. Vaktsiini tõhusus arvutati ligikaudu 28 000 inimese andmete põhjal, kes olid vanuses 18-94 ja kellel puudusid tõendid varasema nakkusega kokkupuutumise kohta.

Uuringu põhjal leiti, et vaktsiini saanutel esines sümptomaatilist COVID-19 haigust 94,1% võrra vähem kui neil, kes said platseebot (11 haigusjuhtu 14 134 kohta vaktsineeritute hulgas vs 185 haigusjuhtu 14 073 kohta platseebot saanute grupis). See tähendab, et vaktsiin osutus uuringu põhjal 94,1% tõhusaks.

Võimalikud kõrvaltoimed

Uuringus olid Spikevax vaktsiini kõige sagedasemad kõrvaltoimed tavaliselt kerged või mõõdukad ja möödusid mõne päeva jooksul pärast vaktsineerimist. Nende hulka kuulusid valu ja turse süstekohas, väsimus, külmavärinad, palavik, kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine või tundlikkus, peavalu, lihas- ja liigesevalu, iiveldus ja oksendamine. Need mõjutasid rohkem kui ühte inimest kümnest.

Süstekoha punetust, nõgestõbe ja löövet süstekohas esines vähem kui ühel inimesel kümnest. Sügelust süstekohas esines vähem kui ühel inimesel sajast. Harva ehk vähem kui ühel juhul tuhandest esines ühe näopoole lihaste nõrkust (akuutne perifeerne näoparalüüs) ja minevikus kosmeetilisi süste saanud inimestel esines näo paistetust. Vaktsiini kasutamisel on esinenud allergilisi reaktsioone, sealhulgas üksikuid raskeid allergilisi reaktsioone (anafülaksia). Nagu kõigi vaktsiinide puhul, tuleb Spikevax vaktsiini manustada hoolika meditsiinilise järelevalve all ning asjakohane ravi peab olema kättesaadav.

Mida sisaldab

Mitmeannuseline viaal sisaldab 10 annust, iga annus 0,5 ml.

Üks annus (0,5 ml) sisaldab 100 mikrogrammi informatsiooni-RNA-d (messenger RNA, mRNA) (pakituna lipiidi SM-102 nanoosakestesse).

Üheahelaline 5’- cap struktuuriga informatsiooni-RNA (mRNA), toodetud vastava SARS-CoV-2 viiruse ogavalku kodeeriva matriits-DNA in vitro rakuvaba transkriptsiooniga.

Muud koostisained on: lipiid SM-102, kolesterool, 1,2-distearoüül-sn-glütsero-3-fosfokoliin (DSPC), 1,2-dimüristoüül-rac-glütsero-3-metoksüpolüetüleenglükool-2000 (PEG2000 DMG), trometamiin, trometamiinvesinikkloriid, äädikhape, naatriumatsetaattrihüdraat, sahharoos, süstevesi.

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
  • Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 5 kuud pärast esimest doosi.
  • Pärast tõhustusdoosi tegemist tuleb luua endale patsiendiportaalis uus COVID-19 tõend!
  • Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvada üldiselt kiiresti.
Keri üles