Jäta menüü vahele

COVID-19 vaktsineerimine on rasedatele väga soovitatav

Eesti Naistearstide Selts ja Tartu Ülikooli genoomika instituut julgustavad kõiki rasedust planeerivaid naisi, rasedaid ja rinnaga toitvaid emasid end COVID-19 vastu vaktsineerima, sest tulenev kasu raske haigestumise ennetamisel ületab võimalikud vaktsineerimisest tulenevad riskid. 

SARS-CoV-2 vastane vaktsineerimise on pandeemia peatamise võtmeküsimus. Tänaseks on kogutud piisavalt infot mRNA vaktiinidega rasedusaegse vaktsineerimise ohutuse kohta. Raseduseelse ja –aegse vaktsineerimisega seotud kasu ületab sellega seotud riske.  

COVID-19 põdemine raseduse ajal on riskantne

  • COVID-19 võib raseduse ajal kulgeda raskelt ning nakatunud rasedad vajavad võrreldes mitterasedatega sagedamini intensiivravi ja kopsude kunstliku ventilatsiooni vajaduse tõenäosust
  • COVID-19 põdemine suurendab enneaegse sünnituse ning surnultsünni riski, samuti tõuseb koroonahaige ema vastsündinul intensiivravi risk
  • COVID-19 infektsioonist tingitud tüsistuste risk suureneb raseduse teises pooles

COVID-19 vaktsiinid kaitsevad tõhusalt raske kuluga nakkuse eest ka rasedaid

  • Rasedus ja rinnaga toitmine ei ole vastunäidustus vaktsineerimiseks; raseduse testimine enne vaktsineerimise otsuse tegemist ei ole vajalik. Vajadusel saab nõu pidada oma naistearsti või ämmaemandaga.
  • Rasedad peaksid läbima kindlasti kogu vaktsineerimiskuuri, sest raseduse ajal on immuunsüsteem nõrgem ning ainult üks doos ei pruugi olla kaitse tekkeks piisav. Kui esmasest vaktsineerimiskuurist on möödunud 6 kuud, on immuunvastuse uuendamiseks vajalik vaktsiini tõhustusdoos. Vaktsineerimine on vajalik ka COVID-19 haigestumise järgselt. Sobiva ajavahemiku osas nõustab tervishoiutöötaja.
  • Vaktsineerimise tagajärjel tekkinud antikehad kaitsevad ka loodet ning peale sünnitust rinnapiima kaudu ka vastsündinut.

COVID-19 vaktsiinid on rasedatele ohutud

  • Pole elusvaktsiinid ega sisalda aineid, mis kahjustaksid rasedat või loodet
  • mRNA vaktsiinid ei muuda DNAd ega põhjusta geneetilisi muutusi
  • Ei läbi platsentat ega mõjuta seega loodet
  • Ei mõjuta viljakust. Vaktsineerimine ning selle tagajärjel tekkiv immuunreaktsioon ei mõjuta platsentat ega munasarjade funktsiooni
  • Ei suurenda raseduskatkemiste, enneaegse sünnituse, surnultsünni, loote väärarengute ega teiste tüsistuste riski

Need andmed pärinevad 11 uuringust, kuhu on kaasatud üle 80 000 raseduse ajal vaktsineeritud naise andmed viiest riigist.

Vaktsineerimise kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemine pärast vaktsineerimist on seotud organismi vastupanuvõime (antikehade) tekkimisega koroonaviiruse suhtes.

Vaktsineerimisjärgse palaviku korral on lubatud (ka rasedatel) kasutada paratsetamooli. Anti-D-immunoglobuliini manustamine vajadusel on lubatud.

Hetkel on Euroopas müügiloa saanud kaks mRNA meetodil valmistatud koroonaviiruse vastast vaktsiini:

  • Pfizer-BioNtech vaktsiin
  • Moderna vaktsiin 

Vaktsineerimisele vaatamata tuleb siseruumides jätkata maski kandmist, hoida sotsiaalset distantsi ja pesta hoolikalt käsi.

Loe ka teadusuuringuid Tartu Ülikooli genoomika instituudi lehel.

Allikas: Eesti Naistearstide Selts, Tartu Ülikooli genoomika instituut

Registreerin vaktsineerima
Keri üles