Jäta menüü vahele

Riigi COVID-19 valmisolekukava eesmärk on hoida uuel viirushaiguste hooajal ühiskond avatuna

Täna valitsusele esitletud strateegiadokument „COVID-19 valmisolekukava 2022/2023 viirushooajaks“ keskendub eesmärgile hoida uuel viirushaiguste hooajal ühiskond lahti ja tagada lastele võimalus käia koolitundides kohal terve õppeaasta jooksul.

„Meie eesmärk on hoida ühiskonda avatuna. Riiklikud piirangud kehtestatakse ainult juhul, kui need on vältimatult vajalikud inimeste tervise kaitsmiseks. Eelkõige räägime stsenaariumist, kui tuleb uus viirustüvi, mis läheb läbi nii vaktsineerimise kui ka läbipõdemise teel omandatud immuunsusest. Aga see on praegu väikse tõenäosusega stsenaarium,“ rääkis tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Teadusnõukoja analüüsi kohaselt lähme kolmandale koroonaviiruse sügisele vastu kolme stsenaariumiga: leebe, raske ja uus pandeemia. Leebe stsenaariumi korral levib ühiskonnas omikrontüvi või sellest nõrgemad tüved ja tervishoiusüsteem suudab hallata olukorda igapäevase tegevuse raames. Raske stsenaariumi korral ilmuvad uued tüved, mille puhul on raske haigestumise ja surma tõenäosus sarnane deltatüvega ning tervishoiusüsteem on ülekoormatud. Uue pandeemia oht tekib siis, kui arenevad uued kiiresti levivad viiruse tüved, mida olemasolev vaktsineerimise või läbipõdemise teel saadud immuunsus ära ei suuda tunda ning haiguse kulg on keskmine või raske.

„Omikronist raskemini kulgevate tüvede esiletõus ei ole teadlaste hinnangul väga tõenäoline, aga välistada seda loomulikult ei saa. Loodame parimat, aga valmistume halvimaks. Me oleme kahe aasta jooksul selle viirusega koos elama õppinud – meil on olemas vaktsiinid, ravimid ja üha paremad teadmised COVID-19 haiguse kulgemisest. Igaüks saab elu avatuna hoidmisse panustada: mida suurem on Eestis ja kogu maailmas vaktsineerituse tase, seda väiksem on võimalus uute tüvede tekkeks,“ kirjeldas Kiik.

10 riigi valmisoleku alustala 2022/2023 viirushaiguste hooajaks:

  1. Iga inimene ja asutus panustab ühiskonna lahti hoidmisesse. Inimesed saavad anda panuse end vaktsineerides, püsides haigena kodus ja kandes vajadusel maski. Ettevõtted ja asutused hoolitsevad töö- ja teeninduskeskkonnas vajalike desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite olemasolu ja nende kasutamise vajaduse ning korra selgitamise eest nii töötajatele kui klientidele.
  2. Vaktsineerimine on endiselt kõige olulisem COVID-19 vastase võitluse vahend. Eesmärk on 2022. aasta lõpuks vaktsineerida 80% üle 12-aastastest Eesti elanikest. Kui on olemas tõenduspõhine immunoprofülaktika komisjoni otsus, siis avatakse sügisel 2022 teise tõhustusdoosiga vaktsineerimine, alustades riskirühmadest.
  3. COVID-19 ravimid on haiglas viibivatele patsientidele kättesaadavad ja tasuta juba praegu, turule tulevad suukaudsed ravimid tehakse retsepti alusel kättesaadavaks jaemüügiapteekides kohe, kui ELi ühishankes on tootjatega kokkuleppele jõutud.
  4. Alates 2022. aasta teisest kvartalist ehitatakse haiglates juurde isolatsioonipalateid ja rajatakse täiendavaid ventilatsioonisüsteeme. REACT-EU vahenditest on eraldatud 12,6 miljonit eurot, mille abil luuakse 2023. aasta lõpuks kokku 150 uut voodikohta COVID-19 patsientide raviks.
  5. Õdede puuduse vähendamiseks suurendati tervishoiukõrgkoolides õdede õppekohtade arvu.
  6. Perearstide ülekoormuse vältimiseks arendab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) kaks rakendust: patsiendi küsitluse digilahenduse, mis annab patsiendile tema vastuste põhjal sobivad tegevusjuhised ja teeb nende põhjal automaatse eeltriaaži ning riskirühmade määratlemise rakenduse, mis võimaldab perearstil isikupõhiselt küsida, kas isik kuulub COVID-19 riskirühma.
  7. PCR-teste tehakse üle 60-aastasele elanikkonnale ja riskirühmadesse kuuluvatele inimestele. TEHIK loob infosüsteemi, mille abil saab statistikat ka laboratoorselt kinnitamata COVID-19 diagnooside kohta.
  8. Alates sügisest hakatakse haiguse levikut ühiskonnas määrama sentinel-seire kaudu sarnaselt gripile ehk perearstide tellitud laboratoorsete uuringute kaudu. Samade uuringute kaudu jälgitakse ka Eestis levivaid tüvesid. Vähemalt aasta lõpuni jätkuvad ka reoveeseire ja TÜ COVID-19 seireuuring.
  9. Üldharidus- ja kutseõppeasutuste avatuna hoidmisel on määrava tähtsusega nakatunud õpilaste ja kooli personali kiire tuvastamine, seetõttu jätkatakse viirushooaegadel kiirtestimise korraldamist üldharidus- ja kutsekoolides.
  10. Jätkuvalt on oluline nakkushaiguste ennetuse alane nõustamine inimestele, ettevõtetele ja asutustele. Terviseamet plaanib käivitada nii TTO-dele kui ka hoolekandeasutustele infektsiooninõunike teenuse.

Strateegiadokument „COVID-19 valmisolekukava 2022/2023 viirushooajaks“ valmis Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi ja selle allasutuste, Teadusnõukoja, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi koostöös.

Vaata dokumenti ja lisainfot siit.

Allikas: Sotsiaalministeerium

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
  • Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 5 kuud pärast läbipõdemist või viimast vaktsineerimist.
  • Pärast tõhustusdoosi tegemist tuleb luua endale patsiendiportaalis uus COVID-19 tõend!
  • Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvad üldiselt kiiresti.
Keri üles