Jäta menüü vahele

Kõik, mida võiksid teada uuest valgupõhisest vaktsiinist Nuvaxovid

Uus valgupõhine koroonavaktsiin Nuvaxovid jõuab Eestisse veebruari lõpuks. Esimese tarnega saabub Eestisse 18 000 vaktsiinidoosi ning need tehakse kättesaadavaks igas Eesti maakonnas märtsi alguses. Vaktsiini hakatakse kasutama COVID-19 haiguse ennetamiseks täiskasvanutel.

Ravimifirma Novavax vaktsiin Nuvaxovid on esimene traditsiooniline valgupõhine koroonavaktsiin, millele Euroopa Komisjon on andnud tingimustega müügiloa.

Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab Nuvaxovidi võimaldada inimestele alates 18. eluaastast. Vaktsiini manustatakse kahe doosina, mille vahe on kolm nädalat.

Ekspertkomisjoni hinnangul võib Nuvaxovidi vajadusel kombineerida ka teiste koroonavaktsiinidega esmases kuuris ja soovi korral kasutada tõhustusdoosina teiste COVID-19 vaktsiinidega tehtud esmase vaktsineerimiskuuri järel.

Haigekassa teeb vaktsiini märtsi alguses kättesaadavaks kõikides suurtes haiglates ja igas maakonnahaiglas. Nuvaxovidi saavad lisaks ka suuremad vaktsineerimispartnerid ning perearstidel on samuti võimalus vaktsiini tellida.

Tutvume lähemalt uue vaktsiiniga ja selgitame, kuidas see erineb teistest seni kasutuses olnud vaktsiinidest.

Kellele seda vaktsiini pakutakse?

Nuvaxovidi hakatakse Eestis immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel pakkuma COVID-19 ennetamiseks vähemalt 18-aastastel inimestel. Nuvaxovidi ei soovitata hetkel alaealistele. Euroopa Ravimiamet on ettevõttega kokku leppinud, et alaealiste vaktsiini uuring tehakse hiljem.

Mida vaktsiin Nuvaxovid sisaldab?

Nuvaxovid sisaldab koroonaviiruse pinnal leiduvat ogavalku ehk antigeeni, mis on toodetud laboris. Ogavalku toodetakse bakuloviiruse abil liblika (uitöölase) rakkudes. Lisaks sisaldab vaktsiin adjuvanti Matrix M, mis põhineb seebipuukoore ekstraktil. Adjuvant on aine, mis aitab tugevdada organismi immuunvastust vaktsiini suhtes.

*Bakuloviirused on inimesele ohutud, kuna nad ei ole võimelised inimese rakkudes paljunema ja nakkust levitama.

Kuidas seda vaktsiini manustatakse?

Nuvaxovidi manustatakse õlavarre lihasesse kahe süstina, mille vahe on 3 nädalat.

Millal ja kui palju vaktsiini Eestisse jõuab?

Esimene tarne peaks Eestisse jõudma 21. veebruaril algaval nädalal ning vaktsiinide kogus on 18 000 doosi. Järgmise kolme nädala jooksul saabub Eestisse veel 36 000 doosi. Kokku tellitakse Nuvaxovidi esialgu 54 000 doosi.

Kuidas see vaktsiin toimib?

Vaktsiin valmistab organismi ette SARS-CoV-2 viiruse vastu võitlema. Kui inimesele manustatakse vaktsiini, tunneb immuunsüsteem selle ära võõrvalguna ja hakkab selle vastu tootma kaitseks antikehi ja T-rakke. Kui vaktsineeritud inimene puutub hiljem kokku SARS-CoV-2 viirusega, tunneb immuunsüsteem ära viiruse pinnal oleva ogavalgu ja on valmis kiiresti viirust ründama. Antikehad ja immuunrakud hävitavad viiruse, hoides ära selle sisenemise keharakkudesse ja hävitades nakatunud rakud.

Vaata valgupõhise vaktsiini tööpõhimõtte animatsiooni siit.

Kuidas erineb see vaktsiin teistest seni kasutuses olnud COVID-19 vaktsiinidest?

Nuvaxovid on niinimetatud traditsiooniline vaktsiin ehk see sisaldab juba valmis antigeeni - koroonaviiruse ogavalku. Teises seni kasutuses olnud vaktsiinides tehakse antigeenina toimiv ogavalk inimese kehas vaktsiini mRNAs oleva info põhjal (Pfizer- BioNTech Comirnaty, Moderna Spikevax ) või viirusvektorisse pakitud DNAs oleva info põhjal (AstaZeneca Vaxzevria, Janssen).

Mida annab juurde uue vaktsiini turule tulek? Millised on Nuvaxovidi eelised teiste vaktsiinide ees?

Eelkõige laiendab uute vaktsiinide tulek inimeste valikuvõimalusi. Lisaks on rekombinantse valgu vaktsiin stabiilsem ja selle säilitusaeg on pikem: külmkapitemperatuuril säilib avamata viaal kuni 9 kuud.

Kui efektiivne on see vaktsiin?

Kahe peamise kliinilise uuringu andmetest selgus, et Nuvaxovid on ca 90% efektiivne COVID-19 ärahoidmiseks 18-aastastel ja vanematel inimestel. Uuringutesse kaasati üle 45 000 inimese. Samas tuleb arvesse võtta, et uuringute korraldamise ajal ringlesid peamiselt SARS-CoV-2 algne tüvi ning alfa ja beeta tüved.

Kas ja kui efektiivne on Nuvaxovid omikrontüve vastu?

Praegu ei ole piisavalt päriselu andmeid, et öelda täpselt, kui efektiivne on Nuvaxovid omikrontüve suhtes. Novavax on ise uuringuid tegemas ja mõned esialgsed andmed viitavad vaktsiini küllalt heale omikroni vastasele kaitsele. Lisaks tegeleb Novavax sarnaselt teiste vaktsiinitootjatega omikroni-spetsiifilise vaktsiini välja töötamisega.

Kas Nuvaxovidi võib kombineerida ka teiste vaktsiinidega?

Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab võimaldada esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist Nuvaxovidiga juhul, kui muu vaktsiiniga tehtud esimese doosi järgselt tekkisid tõsised kõrvaltoimed või on arsti hinnangul mõnel muul põhjusel teise doosi sama vaktsiiniga manustamine vastunäidustatud.  

Lisaks võib Nuvaxovidi soovi korral kasutada täiskasvanutel ka tõhustusdoosiks, kui vähemalt üks doos esmasest vaktsineerimiskuurist on tehtud mõne muu vaktsiiniga kui Nuvaxovid. Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul.  

Kuigi Nuvaxovidi tõhustusdoosi kliinilised uuringud on alles käimas, siis on võimalik tugineda esmastele uuringutulemustele, mis viitavad, et Nuvaxovidi kasutamine tõhustusdoosina teiste vaktsiinidega lõpetatud esmaste vaktsiinikuuride puhul annab samaväärse kaitse.

NB! Nuvaxovidi kliinilised uuringud on läbi viidud kahe doosi manustamise kohta. Seetõttu ei saa immunoprofülaktika ekspertkomisjon hetkel veel soovitada Nuvaxovidiga esmase vaktsineerimiskuuri läbinuile tõhustusdoosi tegemist Nuvaxovidiga.

Millised on Nuvaxovidi kõrvaltoimed?

Uuringutes olid Nuvaxovidi kõige tavalisemad kõrvaltoimed üldiselt kerged või mõõdukad ja leevenesid paari päevaga: peavalu, lihas- ja liigesvalu, süstekoha tundlikkus ja valu, iiveldus või oksendamine, väsimus ja haiglane enesetunne. Uuringutes tekkisid need kõrvaltoimeid sagedamini kui 1 inimesel 10st.

Süstekoha punetus ja turse, palavik, külmavärinad ja jäsemete valu tekkis harvem kui 1 inimesel 10st. Lümfisõlmede suurenemine, vererõhu tõus, lööve, nahapunetus, süstekoha sügelus ja sügelev lööve tekkisid aeg-ajalt: harvem kui 1 inimesel 100 vaktsineeritust.

Kas Nuvaxovidiga tohib vaktsineerida rasedaid või imetavaid naisi?

Hetkel ei soovitata Nuvaxovidi kasutamist rasedatele naistele uuringute puudumise tõttu. Loomuuringud ei ole küll tõendanud kahjulikke toimeid rasedusele, kuid Nuvaxovidi rasedusaegse kasutamise andmed on hetkel veel piiratud. Samuti ei ole veel tehtud uuringuid seoses imetamisega.  

Kas Nuvaxovidiga tohib vaktsineerida inimesi, kellel on varem olnud COVID-19?

Kliinilises uuringus osalenud Nuvaxovidi saanutel, kellel oli varem olnud COVID-19, ei tekkinud täiendavaid kõrvalnähte. Samas ei saanud uuringust piisavalt andmeid, et järeldada, kui efektiivne on Nuvaxovidi toime inimestel, kellel on juba olnud COVID-19.

Millal saavutatakse maksimaalne kaitse pärast teist doosi ja kaua see kaitse kestab?

Vaktsiin saavutab oma toime 7 päeva jooksul pärast teist doosi. Seda, kui kaua vaktsiinist saadav kaitse kestab, ei ole võimalik praegu veel öelda. Vaktsiini saanuid jälgitakse kahe aasta vältel.

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
  • Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 5 kuud pärast läbipõdemist või viimast vaktsineerimist.
  • Pärast tõhustusdoosi tegemist tuleb luua endale patsiendiportaalis uus COVID-19 tõend!
  • Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvad üldiselt kiiresti.
Keri üles