Jäta menüü vahele

Vaktsiinikindlustuse fondi taotluste menetluse tähtaeg pikeneb

Vaktsiinikindlustuse taotluste suure arvu tõttu pikeneb taotluste menetlemise tähtaeg. Kõik taotlejad, kelle taotlus ei saa õigeks ajaks menetletud, saavad selle kohta teavituse.

Seaduse järgi on taotluse menetlemiseks ette nähtud 150 päeva. Septembri lõpu seisuga on nõuetekohaseid taotlusi esitatud Tervisekassale kokku 1154, millest 755 on saadetud hindamiseks Ravimiametile. "Hinnangu on saanud kokku 285 taotlust ning hindamata on veel 470 taotlust. Sestap oleme sunnitud pikendama tähtaega ja teavitama sellest inimesi kuniks oleme jõudnud ära menetleda kõik taotlused. Prognoosi kohaselt saame taotlused hinnatud selle aasta lõpuks,“ rääkis Tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard.

Vaktsiinikindlustus ja vaktsiinist saadud tervisekahjude hüvitamine on uus praktika ning peamine väljakutse menetlemisel on taotluste suur arv. „Vabandame kõikide inimeste ees, kelle esitatud taotlus ei saa õigeks ajaks menetletud. Vaktsiinikindlustuse fondi taotluste menetlemine on ajamahukas protsess ning kuna kolmandik kõikidest tänaseks saabunud taotlustest esitati mai esimestel nädalatel, ei jõuta kõiki taotlusi menetleda ettenähtud aja jooksul,“ lisas Banhard. Selleks, et tulevikus taolisi olukordi vältida, analüüsib Tervisekassa vaktsiinikindlustuse protsessi ning selgitab välja, kuidas ja mida menetluse osas parandada.

Menetluse esimeses etapis hindab Tervisekassa, kas taotlus vastab vaktsiinikindlustuse fondis seatud tingimustele. Seejärel edastab juhtumiga seotud teave Ravimiametisse, kes hindab pärast asjakohaste andmete ja dokumentide saamist, kas vaktsineerimise ja tekkinud tervisekahjustuse vahel on tuvastatav kindel põhjuslik seos, tõenäoline põhjuslik seos või põhjusliku seose tõenäoline puudumine.

Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla ütles, et dokumentide hulk, mida taotlust hinnates läbi vaadatakse, on väga suur. „Hinnangu andmisel ei piirdu me ainult haiguslugudega. Kui tervisekahju täna vaktsiiniga ei seostata, tuleb otsida viiteid meditsiinikirjandusest, otsida sarnast reaktsiooni kirjeldavaid teatisi Euroopa kõrvaltoimete andmebaasist ja välistada muud põhjused. Keerulistel juhtudel kaasame erialaeksperdi, kelle aeg on aga väga piiratud. Kõikidele taotlustele tuleb anda ka põhjalik, argumenteeritud vastus,“ ütles Uusküla.

Tänase seisuga on rahuldatud kokku 19 taotlust summas 54 000 eurot. 17-l juhul on tuvastatud mõõduka raskusega raske tervisekahjustus, mille hüvitise määr on 2000 eurot ning kahel juhul on tuvastatud keskmise raskusega raske tervisekahjustus, mille määr on 10 000 eurot.

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
  • Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 6 kuud pärast läbipõdemist või viimast vaktsineerimist.
  • Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvad üldiselt kiiresti.
Keri üles