Jäta menüü vahele

KÜSIMUSED VAKTSIINIDE KOOSTISE JA MÕJU KOHTA

Ava kõik
  • VÄIDE: vaktsiinid ei ole tõhusad, sest vaktsineeritud nakatuvad ja kannavad viirust edasi.

TEGELIKKUS: Teadusnõukoja liikme ja Tartu ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri juuli ja augusti nakatumisnäitajate põhjal tehtud arvutuste kohaselt on vaktsineeritud inimesel 4 korda väiksem tõenäosus koroonaviirusesse nakatuda kui vaktsineerimata inimesel.

Vaktsineerimise üks peamistest eesmärkidest on kaitsta raske haigestumise eest – vaktsineerimata inimesel on enam kui 8 korda suurem tõenäosus COVIDisse nakatudes haigust raskelt põdeda. Seega lisaks haiguse raskuse ja kestuse vähendamisele aitab vaktsineerimine takistada ka viiruse edasi kandumist.

Neil, kes on pärast haiguse läbipõdemist end ka vaktsineerinud, on 20 korda väiksem tõenäosus uuesti nakatuda.

Tuleb meeles pidada, et haiguse läbipõdemine on seotud oluliste riskidega. Näiteks vajab keskmiselt 7% haigestunuid haiglaravi, haiglapatsientide suremus on 14%, ellujäänutest tekivad paljudel aga püsivad tervisekahjustused.

21. septembri seisuga oli vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 749 256 inimest, mis tähendas täiskasvanud elanikkonna vaktsineerimise hõlmatust 66,2%. 21. septembri seisuga oli haiglaravil COVID-19 tõttu 154 inimest, kelledest vaktsineerimata on 110 inimest. Ehk Eesti täiskasvanutest oli vaktsineerimata kolmandik, aga ometi moodustasid vaktsineerimata inimesed haiglas olevatest ligi kolmveerandi.

  • VÄIDE: koroonavaktsiinid tekitavad veresoonte ummistusi.

TEGELIKKUS: COVID-19 vastaseid mRNA vaktsiine (Pfizer ja Moderna) trombide (veresoonte ummistuste) tekkega ei seostata. Eestis manustatakse praegu Pfizeri, Moderna ja Jansseni vaktsiine.

Kõiki ohusignaale analüüsitakse regulaarselt suuri andmemahte hinnates. Tromboosi või trombembooliat ei esine mRNA vaktsiine saanutel sagedamini kui mittevaktsineeritutel.

Küll aga ei maksa unustada, et COVID-19 haiguse korral on trombirisk 16-20 korda kõrgem võrreldes tervete inimestega. COVID-19 vaktsineerimise eesmärk ongi raske haiguse ennetamine, st ka trombide ennetamine COVID-19 haiguse ajal. COVID-19 vaktsiinidele anti müügiluba tuginedes piisavale kogusele andmetele. On täiesti tavapärane, et kliinilised uuringud jätkuvad (see on nii ka teiste ravimite puhul).

  • VÄIDE: USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse (CDC) andmebaas VAERSi andmebaasi järgi on USAs vaktsiini manustamise järel surnud ligi 1000 inimest.

TEGELIKKUS: VAERS andmebaas sisaldab kõiki teatisi, mis sinna edastatakse ega kajasta vaktsiniide kinnitatud kõrvaltoimeid või neist põhjustatud surmasid.

Andmebaasi sissekanded on kontrollimata ning see sisaldab ka juhtumeid, kus seos vaktsiini või ravimi ja reaktsiooni vahel puudub.

Müüt: hooldekodudes on pärast vaktsineerimist suremus tõusnud ning kasvanud terviseprobleemid.

Tegelikkus: see, et surmade arv hooldekodudes oleks seotud COVID-19 vastase vaktsineerimisega, ei ole kinnitust leidnud. Küll aga on hooldekodudes aset leidnud mitmed koroonapuhangud, mille tagajärjel on inimesed elu kaotanud.

  • VÄIDE: teatud vaktsiinidega satuvad kehasse haigustekitajad, mis jäävadki organismi kahjustama.

TEGELIKKUS: vaktsiinid ei jäta kehasse haigustekitajaid.

mRNA ja viirusvektori põhised vaktsiinid ei sisalda haigustekitajat, vaid ainult viiruse pinnal oleva antigeeni moodustamiseks vajalikku informatsiooni DNA või mRNA kujul.

DNA on vaktsiinis pakitud mõne teise viiruse (tavaliselt adenoviiruse) sisse, kuid tegemist on viirustega, mis on muudetud paljunemisvõimetuks. Samas on oluline teada, et ei mRNA ega adenoviirusvektorisse pakitud DNA ei integreeru meie genoomi. Mõned viirused võivad seda küll teha (nt HI-viirus), kuid adenoviirused seda ei tee.

  • VÄIDE: vaktsiin sisaldab mürke.

TEGELIKKUS: vaktsiinid ei sisalda inimestele eluohtlikke aineid.

Kõik vaktsiinides ja teistes ravimites sisalduvad abiained on hoolikalt valitud. Neid lisatakse minimaalses vajalikus koguses. Kõikide abiainete ohutus on tõestatud ning nende sobivust ravimisse on hinnatud müügiloa väljastamise protseduuri käigus.

Erinevate tehnoloogiatega toodetud COVID-19 vaktsiinid on kõik näidanud head ohutust. Kuigi üsna sageli võib tekkida süstekoha reaktsioone (valu, turse, punetus) ja üldiseid reaktsioone (palavik, külmavärinad, haiglane olek, lihase- ja liigesevalu, lümfisõlmede valu ja turse), ei ole need ohtlikud ja tõsised ning mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Ainsa tõsise kõrvaltoimena võivad tekkida allergilised reaktsioonid, sealhulgas anafülaksia. Anafülaksia on vaktsineerimise tuntud kõrvaltoime juba enne COVID-19 vaktsiinide tulekut ja just see on põhjus, miks peab pärast vaktsineerimist jääma 15 minutiks vaktsineerimiskohta jälgimisele. Teisi tõsiseid kõrvaltoimeid COVID-19 vaktsiinidel leitud ei ole.

  • VÄIDE: koroonavaktsiinid sisaldavad inimestele ohtlikke metalle.

TEGELIKKUS: Eestis kasutatavad COVID-19 vaktsiinid ei sisalda alumiiniumi ega teisi metalle.

Mõned vaktsiinid (nt difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja B-hepatiidi vastu kasutatav Infanrix) sisaldavad väga väikeses koguses alumiiniumi immuunvastuse tugevdamiseks. Suure koguse alumiiniumi veeni süstimine oleks tõepoolest närvirakkudele mürgine. Vaktsiinides kasutatav  alumiiniumi kogus on aga imeväike (alla 1 mg annuse kohta) ning vaktsiine süstitakse veeni asemel lihasesse, mistõttu on närvide mürgitamine välistatud.

  • VÄIDE: COVID-19 vaktsiinid sisaldavad aborteerunud loote rakke.

TEGELIKKUS: Eestis kasutatavad COVID-19 vaktsiinid ei sisalda inimese rakke.

mRNA vaktsiinide (Pfizer ja Moderna) puhul ei kasutata aborteerinud loote rakke ka mitte üheski vaktsiini tootmise faasis.

Adenoviiruspõhiste vaktsiinide (AstraZeneca ja Jannsen) puhul kasutatakse tootmise ühes etapis inimese lootelt pärinevaid rakke, mis on hangitud mitmekümne aasta eest ja sellest ajast tuhandeid kordi laboritingimustes paljundatud. Rakke endid lõpptootesse ei jää – tootmise käigus rakud lõhutakse ning vaktsiin puhastatakse nende jääkidest.

  • VÄIDE: vaktsiinis sisalduv mRNA või DNA seondub inimese DNAga.

TEGELIKKUS: ei seondu.

COVID-19 vaktsiinide mõjul hakkavad meie keha rakud tootma lühiajaliselt koroonaviiruse ogavalku. Tänu sellele õpib meie immuunsüsteem viirust rünnaku korral ära tundma.

mRNA vaktsiinid (Pfizer, Moderna) sisaldavad konkreetseid instruktsioone (mRNA molekule), millest meie rakud oskavad toota ogavalku. mRNA molekulid ise ei jõuagi rakutuuma, kus asub DNA.

Adenoviirusepõhiste vaktsiinid (AstraZeneca, Jannsen) sisaldavad aga üldisemaid juhiseid (DNA molekule), mille põhjal meie raku tuumas konstrueeritakse konkreetsemad instruktsioonid (mRNA molekulid) ogavalgu tootmiseks.

Seega adenoviiruse vaktsiinide puhul kandub vaktsiinis sisalduv koroonaviiruse ogavalku kodeeriv DNA ajutiselt meie rakutuuma. See ei tähenda aga, et ogavalgu DNA seonduks meie DNA-ga. Selleks puuduvad adenoviirusel molekulaarsed tööriistad ning lisaks on vaktsiinis sisalduv versioon adenoviirusest muudetud, nii et ta ei suuda meie rakkudes paljuneda.

  • VÄIDE: last soovivad, ootavad või imetavad naised ei tohiks end vaktsineerida.

TEGELIKKUS: vaktsiini kaitse haigestumise vastu kaalub üle kõik vaktsineerimisega seotud riskid ka rasestuda soovivatel, rasedatel ja imetavatel naistel.

Kui lapseootel naine haigestub, siis suureneb nii enneaegse sünnituse risk kui ka tõenäosus, et naine vajab intensiivravi. Vaktsineerimine vähendab neid riske oluliselt.

Kui last rinnaga toitev ema on vaktsineeritud, omandab ka laps mõningase kaitse COVID-19 vastu.

Pole bioloogilist põhjust, miks koroonavaktsiinid võiks rasedatele naistele, loodetele või imetatavatele lastele ohtlikud olla.

Sama kinnitavad ka loomkatsed, milles rottidele süstitud mitmekordsed vaktsiinidoosid ei toonud kaasa otsest ega kaudset kahju rasedusele, loote arengule, sünnitusele ega sünnijärgsele perioodile.

Rahvusvaheline Naistearstide Föderatsioon (FIGO), mille liige on ka Eesti Naistearstide Selts, toetab lapseootel ja imetavate emade COVID-19 vastu vaktsineerimist, arvestades seejuures nakatumisriski, raseduse suurust, ema tervislikku seisundit jmt.

  • VÄIDE: vaktsineerimise tagajärjel võib jääda viljatuks.

TEGELIKKUS: COVID-19 vaktsiinid ei põhjusta viljatust või viljakuse vähenemist.

Kuna vaktsiinis leiduv mRNA ei puutu kokku inimese DNA-ga, siis mingit mõju viljakusele ega ka tulevastele lastele ei ole. Viljatuse riski selgitamiseks on vaktsiinidega tehtud ka loomkatseid ning vaktsiinide mõju paljunemisvõimele ei ole tuvastatud.

Küll aga võib meeste viljakust halvasti mõjutada COVID-19 läbipõdemine, mis võib põhjustada orhiiti (munandi põletikku) ja halvendada meeste seemnevedeliku kvaliteeti.

  • VÄIDE: vaktsineeritud inimesed kiirgavad ja mõjutavad teiste inimeste viljakust ning menstruatsiooni.

TEGELIKKUS: müütidel erinevatest kiirgustest või viljakuse mõjutamisest ei ole mingisugust alust ega tõendust.

Ravimiametile on teatatud koroonavaktsiinide kasutamise järel ajutistest menstruaaltsükli häiretest. Tõenäoliselt on need tingitud olnud ajutisest stressist, palavikust või sarnastest reaktsioonidest, mis vaktsineerimise järgselt võivad tekkida.

  • VÄIDE: Eestis on AstraZeneca vaktsiini tagajärjel katkenud väga palju rasedusi.

TEGELIKKUS: Ravimiametile ei ole AstraZeneca ega ühegi teise COVID-19 vastase vaktsiiniga seoses raporteeritud ühestki raseduse katkemisest.

Maailmas tehtud uuringud näitavad, et vaktsineeritud naiste rasedused katkevad sama sagedusega kui vaktsineerimata naiste rasedused.

  • Kuidas kogutakse teateid kõrvaltoimetest?

Ravimiamet kogub kõrvaltoimete andmed kokku ja annab esialgse hinnangu, kas tegemist võib olla konkreetse ravimiga seotud tervisenähtusega või muudest põhjustest tingitud probleemiga. Tõsiseid reaktsioone sisaldavate teatiste korral küsib Ravimiamet alati patsientidelt arsti kontakti, et saada olukorrale meditsiiniline kinnitus.

Kõrvaltoimete andmebaasi ei saa kasutada ühegi vaktsiini ega ravimi ohutuse üle otsustamiseks, sest andmebaasi kogutakse kõik teatised, mis ravimite ja vaktsiinide kohta edastatakse ja alles seejärel neid hinnatakse ja kontrollitakse.

Eestis kogutud teave edastatakse Euroopa Ravimiameti kõrvaltoimete andmebaasi. Vaktsiinide ohutust hinnatakse Euroopa Ravimiameti riskihindamise komitees ja inimravimite komitees, kuhu kuuluvad ka Eesti ravimiameti eksperdid. Ohutuse hindamiseks töödeldakse massiivset andmehulka ning vaadatakse igakuiselt üle kõik ohutusandmed.

Koroonaviiruse vastu vaktsineeritakse praegu väga paljusid inimesi väga lühikese aja vältel. See tähendab ka tavapärasest märksa suuremat tõenäosust, et mõne haiguse avaldumine või süvenemine kattub vaktsineerimise ajaga, kuid ei ole vaktsiinist põhjustatud.

Ohutuse hindamisel on oluline võtta arvesse ka erinevate haiguste esinemissagedust üldpopulatsioonis. Kui üleeuroopalisi andmeid hinnates selgub, et mõnda haigust esineb vaktsineeritutel kas üldiselt või näiteks mõnes kindlas vanusegrupis sagedamini kui kogu rahvastikus, on see väga oluline ohusignaal. Kui ohusignaal leiab kinnitust, hinnatakse seda eraldi ja kui leitakse selge põhjuslik seos, lisatakse see kõrvaltoimena ravimiteabesse.

Niimoodi on mRNA vaktsiinide (Pfizer/Corminatry ja Moderna/Spikevax) võimalike kõrvaltoimete hulka lisatud müokardiit, adenoviirusvektor vaktsiinide (Janssen, AstraZeneca/Vaxzevria) kõrvaltoimete hulka aga trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom. Kõik praeguseks vaktsiinidega seostatavad kõrvaltoimed on kirjas ravimiteabes.

Senine ohutusandmete hindamine näitab, et kõigi nelja COVID-19 vaktsiini kasu on suurem kui võimalikud kahjud. Tõsiseid kõrvaltoimeid esineb väga harva ning need on ettevaatusabinõusid rakendades välditavad, kiirelt diagnoositavad ja ravitavad. Õigeaegseks diagnoosimiseks ja raviks tuleb patsientidel kindlasti kõigist kaebustest oma arstile teada anda.

Hoiatused selle kohta, mida silmas pidada, leiab ka ravimiteabest. Küsimuste korral saab pöörduda oma perearsti või perearstide nõuandeliini 1220 poole.

Praegu turustatavad vaktsiinid on efektiivsed kõikide SARS-COV-2 tüvede korral ja hoiavad ära rasket haigestumist.

  • Millised on enam levinud kõrvaltoimed?

Kõikide COVID-19 vaktsiinide puhul tekib suuremal osal vaktsineeritutest mõni häiriv, kuid mittetõsine kõrvaltoime, mis möödub üldjuhul paari päevaga.  Sagedased kõrvaltoimed on sellised, mida esineb kuni ühel inimesel kümnest, aeg-ajalt esinevateks nimetatakse neid, mida kogeb kuni üks inimene sajast.

Sagedased või aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed COVID-19 vastaste vaktsiinide puhul:

süstekoha reaktsioonid nagu valu või punetus,
peavalu,
palavik,
lümfisõlmede valulikkus (rohkem mRNA vaktsiinide puhul),
iiveldus,
liigesvalu (rohkem adenoviirusvektor-vaktsiinide puhul),
naha tundlikkushäired.

  • Teated vaktsiini ebaefektiivsusest

Teatiste hulka kuuluvad ka teated vaktsiini ebaefektiivsusest ehk siis vaktsineeritud patsientide sümptomaatilisest haigestumisest. Selliseid teateid on 4. oktoobri seisuga 320 ning nende edastajad on valdavalt arstid.

Surmaga lõppenud juhtudel (14) olid patsiendid vanuses 56-97 (keskmine vanus 84,5) ja tõsiste kaasuvate haigustega (COVID-19 tõsise kulu riskifaktorid: hüpertensioon, neerupuudulikkus, diabeet, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kasvajalised haigused jms).

 ComirnatySpikevaxVaxzevriaJanssen
Vaktsiini ebaefektiivsuse teatiste arv23356913
Neist haiglaravi vajanud juhud (neist surmaga lõppenud)69 (11*)110 (2)3 (1)
  • Muud tõsist reaktsiooni kirjeldavad teatised

196 teatises kirjeldatakse tõsist reaktsiooni, mis on tekkinud mõne aja jooksul pärast vaktsineerimist (reaktsioon ei pruugi alati olla vaktsiinist tingitud, tegemist võib olla ka ajalise kokkulangevusega). Teatised on 47% (92 teatist) patsientidelt, 53% (104 teatist) arstidelt.

Peamiselt on teatatud allergilistest reaktsioonidest (36), neuroloogilistest (31) ja kardioloogilistest häiretest (26), harvem oftalmoloogilistest häiretest (7), seedetraktiga seotud reaktsioonidest(peamiselt oksendamisest) (8), trombotsütopeeniast (7), verejooksudest trombotsütopeeniata (3), trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomist (2), üksikud teatised teise reaktsioonide kohta.

Ajaliselt vaktsineerimisega seostatavatest trombidest on teada antud 39 korral, kuid praeguste andmete põhjal ei ole tavatrombid seotud COVID-19 vaktsiinidega. Erand on venoosne trombemboolia, mida seostatakse Jansseni COVID-19 vaktsiiniga ja millega seoses on ravimiametile laekunud 3 teatist.

  • Teatised surmaga lõppenud reaktsioonidest

27. detsembrist 2020 kuni 4. oktoobri hommikuni on Ravimiametile saadetud 24 teatist surmaga lõppenud juhtumite kohta, neist nelja puhul on Ravimiameti hinnangul seos vaktsineerimisega võimalik või ei saa seda seost välistada.

Kõik teatatud surmajuhud (olenemata põhjuslikust seosest vaktsiiniga) avalikustatakse Ravimiameti iganädalastes kokkuvõtetes kõrvaltoimete kohta.

Neljal juhul on Ravimiameti hinnangul seos võimalik või ei saa seost vaktsiiniga välistada.
seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik: 31-aastane mees suri trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi tõttu (1.-7. märtsi kokkuvõte).
seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik: 81-aastane mees patsient suri immuuntrombotsütopeenia ja hemorraagilise šoki tõttu ( 3.-9. mai kokkuvõte)
seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik: 73-aastane naine suri 2 kuud pärast vaktsineerimist trombotsütopeeniast tekkinud hematoomi tüsistustesse (26. aprill – 2. mai kokkuvõte)
seost vaktsiiniga (Vaxzevria) ei saa välistada: 63-aastane naine suri palaviku foonil minestamisest tingitud kukkumise ja peatrauma tõttu (8.–17. märtsi kokkuvõte)

  • Lisadoos

Lisadoos on mõeldud inimestele, kellel on oluliselt nõrgestatud immuunsüsteem ja kellel ei teki seetõttu kahe doosiga (Jansseni vaktsiini puhul ühe doosiga) vaktsineerimise järel piisavat kaitset, nt inimesed, kellele on siirdatud elund või pahaloomuliste kasvajatega inimesed, kes saavad immuunvastust allasuruvat ravi. 

Euroopa Ravimiamet on loa andnud Comirnaty (Pfizer/BioNTech) ja Spikevaxi (Moderna) vaktsiinide lisadooside tegemisele vähemalt 28 päeva pärast teist doosi.

Lisadooside manustamine patsientidele, kes seda vajavad, on Eestis alanud.

Loe lähemalt, kes vajavad lisadoose

  • Tõhustusdoos

Tõhustusdoosi võivad vajada koroonaviiruse vastase immuunsuse nõrgenemise tõttu teatud ajaperioodi möödudes kõik vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed. Tõhustusdoosi manustamist võib kaaluda vähemalt 6 kuud pärast teist vaktsiinidoosi. Sõltumata sellest, millist vaktsiini on inimesele varem manustatud soovitab komisjon teha tõhustusdoosi Pfizer/BioNTech vaktsiiniga.

Tõhustusdoosi soovitavad Eesti eksperdid kõigile üle 65-aastastele ja kõigile üle 18-aastastele hooldekodude elanikele. Neile tuleks tõhustusdoos teha mitte varem kui kuus kuud pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist.

COVID-19 vaktsiini tõhustusdoose hakatakse pakkuma ka tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna töötajatele alates kuuendast kuust pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist.

Laiemale täisealisele elanikkonnale võimaldatakse tõhustusdoosi üldjuhul pärast kaheksa kuu möödumist esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest.

Viimati uuendatud: 8. oktoober 2021, 10:05

Registreerin vaktsineerima
Keri üles