27. May 2021
20. nädalal ei lisandunud uusi gripiviiruse juhte. Kokku on sellel hooajal Eestis laboratoorselt kinnitatud kuus gripijuhtu - kaks A- ja neli B-gripiviirust. Gripi tõttu on hospitaliseeritud kaks inimest.
Ajavahemikul 17. kuni 23. maini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tõttu arsti poole 1963 inimest, neist 35 protsenti olid lapsed. Kõige enam pöörduti arsti poole Narvas, Tartumaal, Pärnumaal ja Viljandimaal.
Haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse on jõudnud hooajavälisele tasemele.
Gripilaadsete haigestumise peamiseks põhjustajaks on rinoviirused.
Olukord Euroopas
Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks mõjutavad gripiviiruse levikut.
Gripi tekitajaks ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripi viirused. Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.
Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.