Nädala jooksul lisandus 233 gripiviiruse ja 2719 COVID-19 juhtu

48. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 5165 inimest, 41% kõikidest haigestunutest olid lapsed. Kokku registreeriti 233 gripi haigusjuhtu, millest 43 olid laboratoorselt kinnitatud. COVID-19 juhtumeid lisandus 2719, millest 536 olid laboratoorselt kinnitatud.
 

Ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse haigestumus kasvas 32% võrra, grippi haigestunute arv kasvas 207% võrra. Laboratoorselt kinnitati 43 gripiviiruse juhtu, kõik olid A-gripid. Hooaja algusest on alatüpiseeritud 73 A-gripiviirust, nendest 65 olid A(H3) ja kaheksa A(H1) tüved.
 

Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumuse intensiivsust hinnata keskmiseks, gripiviiruse levik on laialdane. Haigestunute seas on enim kuni 5-aastaseid lapsi, kuid haigestunute juurdekasv väikeselaste hulgas on peatunud. Haigestumus kasvas vanemaealiste ja koolilaste seas, vastavalt 37,5% ja 27,8% võrra.
 

Eelmisel nädalal moodustas A-gripiviiruste osakaal 25% kõikidest uuritud sentinel-proovidest, RSV viiruste osakaal moodustas 9%, human metapneumoviirus (hMPV) 10%, adenoviirus 7,8%, paragripiviirus 6,4%. Teiste viiruste osakaal (SARS-CoV-2 ja rinoviirused) moodustab 5,3%.
 

Eelmisel nädalal hakkas kasvama gripiviirusega seotud hospitaliseerimiste arv. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel hospitaliseeriti 14 inimest. Kokku on hooaja algusest hospitaliseeritud 30 patsienti, neist kaheksa kuni 8-aastast last ja kümme üle 60-aastast.
 

Registreeritud COVID-19 juhtude arv suurenes 21,3% võrra, haigestumus suurenes pea kõikides vanuserühmades. Nakatamiskordaja R dünaamika viitab pigem kasvutendentsile. Hoolekandeasutustes registreeritud kollete arv on võrreldes eelmise nädalaga jäänud samale tasemele. Sekveneerimise andmetel on omikron-tüve osakaal 100%. Arvestades Euroopas ja mujal maailmas levivaid viiruse tüvede omadusi, ei ole alust kahtlustada lähiajal mõne teise tüve prevaleeruvaks muutumist.
 

Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 248 COVID-19 patsienti, kellest 83 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv vähenes 8,7 peale. Nädala jooksul suri üheksa inimest vanuses 74-95, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  Arvestades haigestumise suurenemist vanemaealiste hulgas, võib oodata järgnevatel nädalatel hospitaliseerimiste kasvu.
 

Haigestumus nii grippi kui COVID-19sse on tõusutrendil. Arvestades haigestumise suurenemist vanemaealiste hulgas, võib oodata järgnevatel nädalatel hospitaliseerimiste kasvu.
 

Terviseamet tuletab meelde, et nii gripp kui ka COVID-19 on raskema kuluga haigused, mille mõlema puhul on olulise ennetusmeetmena kasutusel vaktsiin.
 

On viimane aeg vaktsineerida end gripi vastu. Eriti tõsiselt peaks vaktsineerimisele mõtlema vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed. Alates oktoobri keskpaigast on tasuta gripivaktsiini kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele. Vaktsineerida saab perearsti juures ja apteekides.
 

Gripi statistika on leitav siit. COVID-19 epiidülevaatega on võimalik tutvuda siin.