Uudised

Gripi kõrghooajal eel on Eestis tänaseks vaktsineeritud ligi 150 000 inimest. Nende hulgas 95 000 riskirühma kuuluvat inimest. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad – kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Gripi riskirühmadele on vaktsineerimine tasuta.

Kui seni on Eestis HPVst ehk inimese papilloomiviirusest räägitud peamiselt seetõttu, et see võib naistel põhjustada emakakaelavähki, seostatakse viirust veel vähitekkega pea- ja kaelapiirkonnas, näiteks suuõõnes või neelus ja sagedamini just meestel.

Kuivõrd HPV vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam enne viirusega kokkupuutumist ehk vanuses 12-14 aastat, keskendub riigi korraldatud vaktsineerimine just nendele vanusrühmadele ja tasuta immuniseeritakse kuni 18. eluaastani.

 Üle 60-aastastele krooniliste haigustega inimestele on COVID-19sse haigestumine endiselt ohtlik. Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on kõigile riskirühma kuuluvatele inimestele tasuta ja see on lihtsaim viis kaitsta end raske haigestumise eest.

Viiruste kõrghooajal haigestub Eestis gripiviirusesse kümneid tuhandeid inimesi. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad – kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Gripi riskirühmadele on vaktsineerimine tasuta. Vaktsineerida saab perearstikeskustes, mitmetes apteekides ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides üle Eesti.  

Täna alustas Eesti ringreisi Tervisemuuseumi, Tervisekassa ja Terviseameti loodud ajalooline ja hariv rändnäitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi”, mis käsitleb 20. sajandi tõsisemaid nakkushaiguseid ja nende levikut. 

Tervisekassa, Terviseamet ja Eesti Perearstide Selts tuletavad lapsevanematele meelde, et kooli alguses tuleks vaadata üle ka lapse vaktsineerimise seis. Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender sisaldab kaitset 12 nakkushaiguse vastu.

Kui veel 2014. aastal ületas laste vaktsineerimisega hõlmatus Eestis kõigi olulisemate riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide lõikes WHO soovituslikku 95% ja püsis 2021. aastani üle 90%, siis viimastel aastatel on vaktsineerimisega hõlmatus järsult langenud ja jääb praegu sõltuvalt vaktsiinist keskmiselt vaid 73-85% vahele. 2023. aasta seisuga on Eestis ligikaudu 25 000 kuni 16-aastast last õigeaegselt vaktsineerimata.

Eelmisel aastal haigestus puukentsefaliiti 209 inimest. Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtude arv Eestis viimase kolme aastaga pea kolmekordistunud. Puugid muutuvad aktiivseks varakevadel, mil temperatuur on püsivalt üle 5-7 kraadi. Seega on just praegu õige aeg end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.

Selle aasta veebruarist on võimalik HPV vastu tasuta vaktsineerida ka poistel. Tasuta vaktsineerimist võimaldatakse kõigile 12-18-aastastele poistele ja tüdrukutele. Vaktsineerimine on lihtne ja tõhus viis HPV põhjustatud vähkide ennetamiseks.

Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev immunoprofülaktika ekspertkomisjon on teinud märgilise otsuse, soovitades inimese papilloomiviiruse (HPV) vastast vaktsineerimist võimaldada ka poistele. Lisaks pakutakse kõigile 15-18-aastastele tagantjärele tasuta vaktsineerimise võimalust. Seega saavad Eestis järgmise aasta veebruarist tasuta vaktsineerida end HPV vastu 12-18-aastased noored, kes seda tahavad. Täiendavalt soovitab komisjon muuta senise HPV vastase vaktsineerimise skeemi kahe-doosilisest ühe-doosiliseks.