Täiskasvanule
Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.
Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemisel. See tähendab, et inimese keha suudab hiljem vastava haigusega kokku puutudes kahjulikud mikroorganismid enne nende massilist paljunemist hävitada. Nõnda takistab vaktsineerimine nakkuse levimist.
Korduvvaktsineerimise eesmärk on säilitada organismis nakkushaiguste vältimiseks piisav hulk kaitsekehi.
Vajadus kaitsesüsti järele sõltub sellest:
- milliseid nakkushaigusi on inimene juba põdenud;
- milliseid vaktsiine on juba tehtud;
- millised on tööga seotud riskid;
- kas Eestis esineb ohtlikke haiguspuhanguid;
- kuhu plaanitakse lähiajal reisida.
Kõigi küsimustega tasub pöörduda perearsti juurde või vaktsineerimiskabinetti. Seal tehakse vajadusel ka uued kaitsesüstid.
Vaktsineerimist tasub kindlasti kaaluda järgmistel juhtudel:
- nakatumise ohuga seotud töö- või erialane tegevus (näiteks meditsiin või metsandus);
- riskikäitumine (tegevused, millega kaasneb oht saada nakkushaigus);
- aktiivse läbikäimisega kollektiividesse kuulumine (suurem võimalus haigustekitajatega kokku puutuda);
- kroonilised südame, hingamiselundkonna, neerude ja maksa haigused, diabeet jm;
- immuunpuudulikkus (haigestumine võib väga ohtlikuks osutuda);
- vanemaealisus (organism ei pruugi enam tõsiste haigustega toime tulla);
- pidev kokkupuude vaktsineerimata ja immuunsust mitteomavate laste, haigete või vanuritega (oht teisi nakatada);
- nakatumisohtlikesse maadesse reisimine (vaata sektsiooni reisivaktsineerimine).
Vaktsineerimine on vabatahtlik. Oluline, elukvaliteeti mõjutav otsus oleks tark teha ennekõike tõenduspõhisest teadusest lähtudes.