Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

Vanemaealistele

Vanemaealised

EakadViiekümnendates hakkab immuunsüsteem nõrgenema ning immuunpuudulikkus kujuneb välja 60.-65. eluaastaks. Sellega kasvab risk haigestuda erinevatesse nakkushaigustesse.

 

Immuunpuudulikkusega inimesi võib vaktsineerida inaktiveeritud vaktsiinidega (mitte nõrgestatud elusvaktsiinidega). Seejuures tasub tähele panna, et tavaliselt:

  • võtab immuunsuse kujunemine rohkem aega;
  • kujuneva immuunsuse tase on madalam ning seda tasub seroloogiliselt (vastava uuringuga) kontrollida;
  • madala immuunsuse taseme korral tuleb kaaluda täiendavat vaktsineerimist.

Järgmised seisundid või asjaolud ei ole vaktsineerimise vastunäidustused:

  • palavik <38,5ºC;
  • antibiootikumravi;
  • lokaalne kortikosteroidravi;
  • astma, ekseem, atoopia, heinapalavik;
  • kokkupuude nakkushaigega (näiteks gripihaigega);
  • ei ole teada, kas või mille vastu on inimene varem vaktsineeritud.

Immuunpuudulikkusega vanemaealistele (eelkõige ≥65 eluaastat) on ohtlik nii gripi- kui ka pneumokoki-nakkus. Seetõttu on soovitatav neid vaktsineerida iga viie aasta järel pneumokoki-nakkuse PKV13 või PPV23 vaktsiiniga ning igal aastal hooajalise (inaktiveeritud) gripivaktsiiniga. Üle 50 a inimesi võiks vaktsineerida ka vöötohatise vastu.

 

Difteeria, teetanuse ja läkaköha vastase vaktsiini võiksid saada kõik ≥65-aastased, kes on lähikontaktis kuni aastaste väikelastega.

 

Soovitatavad vaktsiinid haiguste korral

  • Astma, kroonilise südame-, kopsu-, maksa- ja neeruhaiguste ning diabeedi esinemisel tuleks vaktsineerida gripi vastu.
  • Neerupuudulikkuse ja nefroosi esinemisel pneumokoki-nakkuse vastu.
  • Kasvajaga inimesi on soovitatav vaktsineerida gripi ning pneumokoki-nakkuse vastu.
  • Keemiaravi ajal ja pärast seda võib patsiente vaktsineerida inaktiveeritud vaktsiinidega.
  • Väljendunud neutropeenia (neutrofiile <0,5×109 /l) perioodil vaktsiine ei manustata.
  • Autoimmuunhaigustega (eeskätt reumatoidartriidiga, polüskleroosiga ja süsteemse erütematoosluupusega) vanemaealisi inimesi, kes saavad immuunpärssivat ravi, on soovitatav vaktsineerida gripi ja pneumokoki-nakkuse vastu.
Plaanid reisida?