Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

COVID-19 vastu vaktsineerimine hoidis eelmisel aastal 50 + vanuste seas ära ligi 1400 inimese surma

05. Okt 2023

Krista Fischer_covid19 vaktsineerimata_suremus_analyys2023. Foto: Krista Ficher / Sotsiaalministeerium

 

Prof. Krista Fischeri äsjavalminud koroonasse haigestumise ja vaktsineerimise analüüsi kohaselt pikendas COVID-19 vastu vaktsineerimine üle viiekümne aastaste inimeste seas eelmisel aastal kuni 1400 inimese elu. Tõhustusdoosi saanud inimeste seas esines koroona-suremust umbes 7 korda vähem kui vaktsineerimata isikute hulgas ja tõhustusdooside olulisus tõuseb vanuse kasvades.

 

Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi professori ning Covid-19 teadusnõukoja endise liikme Krista Fischeri sõnul tuletati ära hoitud surmade arv vanuserühmas vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimeste surmade võrdlemisel.

 

„Keskendusime eakatele inimestele, sest nooremate seas on koroonasse suremus olnud eelmisel aastal väike ja teadaolevalt peamiselt seotud raskete kaasuvate haigustega.  Eeldasime, et kui vaktsiinid ei toimiks, siis peaks suremus vaktsineerimata eakate inimeste seas olema samas proportsioonis vaktsineeritud inimestega. Eeldatava surmade arvu ja tegelike surmade erinevus vaktsineeritute seas annabki võidetud elude arvu ja näitab vaktsiinide tõhusust ning efekti. Mudeli järgi selgus, et eelmisel aastal päästeti Covid-19 vastaste vaktsiinidega kuni 1400 inimelu, selgitas prof Krista Fischer ja näitlikustas: „See on sama palju kui on Vormsis, Kihnus ja Ruhnus elanikke kokku“.

 

Prof Krista Fischer ennetas skeptikute väidet, et tegu on eeldusel rajaneva mudeliga, põhjendades et,  analüüsis on põhjalikult käsitletud suremust vanuserühmades vastavalt vaktsineeritusele. Vaadeldud on näiteks suremust Covid-19 tõttu tuhande inimese kohta 60+ elanikonna seas omikroni kõrgajast kuni pandeemia lõpuni. 

 

Krista Fischeri sõnul näitavad andmed, et esmase  vaktsineerimiskuuri läbinud eakate koroona-suremus tuhande inimese kohta oma vanuserühmas on enam kui kolm korda väiksem võrreldes vaktsineerimata eakaaslastega.  „Tõhustusdoosi saanute seas on see vahe aga keskmiselt seitsmekordne. Teise tõhustusdoosi efekt ilmnes kõige rohkem 80+ vanuserühmas, kus vahe mitte vaktsineeritutega oli enam kui 20 kordne,“ tutvustas professor analüüsi tulemusi.

Prof Krista Fischeri sõnul on alustanud ka teadustööd uurimaks Covid-19 vastu vaktsineerimise mõju üldsuremusele aastatel 2021-2022, kasutades põhjusliku analüüsi meetodeid. Artikkel valmib plaanide kohaselt 2023. aasta lõpuks.

 

Lisainfo: prof Krista Fischer, mob +372 515 3679