23. Jaan 2018
HPV (inimese papilloomiviirus) on kergesti nakkav inimeselt inimesele kanduv viirus, mis levib naha või limaskestade kokkupuutel. Harva on võimalik ka viiruse kandumine sünnitusel emalt vastsündinule.
80% nakatub
80% inimestest nakatuvad elu jooksul mõne HPV tüvega. Peale emakakaelavähi seostatakse HPV-ga ka päraku-, häbeme-, tupe- ja peenisevähi teket. HPV-ga on leitud seos ka mõningatel pea ja kaela piirkonna kasvajatel. Võrreldes emakakaelavähiga põhjustab HPV muude piirkondade vähkkasvajaid tunduvalt harvem, kuid viimastel aastatel on märgatud pärakuvähki haigestumise tõusu. Seega pole HPV nakkusest põhjustatud kasvajatest ohustatud mitte ainult naised vaid ka mehed.
Peale nakatumist on inimene kaebusteta ning ei ole oma nakkusohtlikkusest ise teadlik. HPV infektsioonist võib organism ise vabaneda, kuid mõnikord võivad tekkida rakulised muutused limaskestadel. Kuna vaevused puuduvad, siis on võimalik probleem avastada ennekõike regulaarse arstliku kontrolli käigus. Näiteks emakakaelavähi tekkele eelnevaid muutuseid saab naistearst tuvastada PAP testiga. Selleks kutsutaksegi naisi regulaarselt sõeluuringule. Mida varem kõrvalekalle leitakse, seda parem on ravi tulemus.
Igal aastal haigestub Eestis 170-180 naist emakakaelavähki ja selle tõttu sureb umbes 65 naist. Seda on võimalik aga ära hoida regulaarse naistearsti külastuse ja vaktsineerimisega.
Mida vaktsiin teeb?
Eesti immuniseerimiskavasse tuleb Gardasil 9, mis annab kaitse HPV kõige ohtlikemate tüvede 16, 18, 31, 33, 45, 52, 58, 6 ja 11 vastu. Neist esimesed seitse on peamised onkogeensed tüved ning viimased kaks kondüloomide põhjustajad ning madala vähiriskiga. Vaktsineerimise tulemusel tekkinud kaitse on tõhus ja pikaajaline.
Vaktsineerimise järgselt võib tekkida süstikohas valu, punetus ja kerge turse ning samuti võib kaasneda pea- ja lihasvalu ning väsimustunne. Need nähud on organismi loomulik vastus vaktsineerimisele ning mööduvad paari päevaga.
Vaktsiin ise sisaldab konkreetse HPV tüübi pinnale sarnaseid osakesi, mitte pärisviirust. Seega vaktsiin ei ole nakkusohtlik. Süstides lihasesse vaktsiini jõuab see vereringesse ning organismis tekivad spetsiifilised antikehad, mis edaspidise HPV nakatumise ära hoiavad.
Kõige tõhusam on vaktsineerida noori
Kõige tõhusam on vaktsineerida sihtgruppi enne viirusega kokku puutumist. 2020-2021. aastatel kuuluvad immuniseerimiskava raames vaktsineerimisele 12-14-aastased tütarlapsed. Vaktsineerimiskuur koosneb kahest doosist. Teine annus tuleb manustada 6-13 kuu möödudes esimese annuse manustamisest.
HPV vaktsiin on võimeline ära hoidma HPV püsiva nakkuse ning sellest põhjustatud vähieelsed seisundid ja kasvajad 85-95% inimestel. HPV vaktsiine on maailmas kasutatud juba üle 10 aasta ning need on 82 riigi immuniseerimiskavas.
Suurepärased näited vaktsineerimise efektiivsusest leiab Austraaliast ja Uus-Meremaalt, kus HPV-st tingitud emakakaela muutused ning kondüloomidesse nakatumine on märgatavalt vähenenud.
HPV vastu vaktsineerimine on lihtne ja parim viis kaitsta tütarlapsi eelkõige emakakaela, aga ka tupe , häbeme, päraku ning mõningate pea ja kaela piirkonna vähkide eest ning pidurdada kõrge vähiriskiga HPV tüvede levikut.
Helen Mülle, Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonihaiguste arst.