Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

Puugid on juba liikvel! On aeg end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida

06. Märts 2025

Puukentsefaliit_Tervisekassa

Eelmisel aastal haigestus Terviseameti andmetel puukentsefaliiti 138 inimest ning viimaste aastate soojad talved on haiguse levikut soodustanud. Puugid muutuvad aktiivseks varakevadel, mil temperatuur on püsivalt üle 5-7 kraadi. Kuivõrd ka tänavu oli pehme talv ning püsivad soojad pole enam kaugel, on praegu õige aeg end vähemalt puukentsefaliidi eest kaitsta ning minna vaktsineerima.

 

Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtumite arv viimastel aastatel tavapärasest kõrgem olnud ning kui 2021. aastal registreeriti 82 juhtu, siis 2023. aastal oli haigestumisi juba 209. Möödunud aastal õnnestus kasvutrend peatada ning juhtude arv taas langes. Terviseameti nakkushaiguste ja epidemioloogia osakonna peaspetsialist Maria Vikentjeva ütleb, et tõenäoliselt on langus seotud vaktsineerimishuvi kasvuga. „Vaktsineerimine on tõhus ning aitab puukentsefaliiti haigestumust vähendada. Kui 2023. aastal vaktsineeris end üle 68 000 inimese, siis eelmise aastal oli neid juba üle 103 000. See on tubli saavutus,“ rääkis Vikentjeva.

 

Laialdane vaktsineerimine aitab kaasa ka ravikulude vähendamisele. „Puukidest põhjustatud haiguste raviks kulub igal aastal meie kõigi ühisest ravirahast miljoneid eurosid. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam viis sellesse haigestumise ja tervisekahjude tekkimise ennetamiseks,“ lisas Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. 

 

Puukentsefaliidi vältimiseks pakutakse vaktsiini nii täiskasvanutele kui lastele alates esimesest eluaastast. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist, millest kaks esimest tehakse kuuajase vahega, soovituslikult enne aktiivse puugihooaja algust, ning kolmas süst aasta hiljem. Aga märtsis vaktsineerimiskuuri alustades on suve alguseks siiski esmane kaitse olemas.

 

Vaktsineerida saab paljudes perearstikeskuses, vaktsineerimiskabinettides, erapraksistes ja mitmetes apteekides üle Eesti. Sel aastal vaktsineeritakse enam kui 50 apteegis, mis on toodud veebilehel vaktsineeriapteegis.ee. Samal veebilehel on võimalik broneerida endale sobiv aeg vaktsineerimiseks apteegis. Vaktsiin on tasuline ja doosi hind jääb 30-45 euro vahemikku.

 

Eesti Proviisorapteekide Liidu juhi Ly Rootslase sõnul tasub praegu vaktsineerima tulla nii neil, kes pole varem end puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, kuid ka neil, kes soovivad kaitset uuendada.

„Eestis on vaktsineerimiseks mitmeid võimalusi ja inimene saab valida endale võimalikult mugava variandi. Näiteks apteekides on tagatud kõik tingimused, et see kaitsesüst muude tegevuste kõrval kiirelt ära teha. Soovitame aeg eelnevalt broneerida, vaktsineerimiseks kulub 10-15 minutit.  Juhul kui inimene on varem juba puukentsefaliidi vastase vaktsiinisüsti saanud, tuleks kevadel näiteks terviseportaalist üle vaadata, kui palju aega on eelmisest vaktsineerimisest möödunud. Sõltuvalt patsiendi vanusest peaks uue doosi tegema kas kolme- või viieaastase intervalliga,“ selgitas Rootslane.

 

Tervise Arengu Instituudi 2023. aastal tehtud uuringu kohaselt kannab ligi 70% linnaruumis olevatest puukidest mõnda inimesele ohtlikku haigustekitajat, mistõttu ei ole tegemist pelgalt looduses liikujaid ohustava tõvega, vaid selle võib nakatunud puugilt saada ka linnakeskkonnas. Kõige enam levib puukidega puukborrelioos ning seda haigustekitajat tuvastati möödunud aastal lausa 32%-l puukidest.

 

„Terviseamet jätkab ka tänavu puukide korjamisega, et haigustekitajate levikut seirata ning hooaja jooksul korjame ühest kogumiskohast vähemalt 1000 puuki, mida hiljem Terviseameti rahvatervise laboris uuritakse,“ rääkis Vikentjeva. Kõige enam tuvastati 2024. aastal puukborrelioosi Lääne-Virumaal, Viljandimaal ja Hiiumaal.

 

Mis on puukentsefaliit?

Puukentsefaliit on raske kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mis on ainus puukide levitatav haigus, mille vastu saab vaktsineerida. Nakatumine toimub enamasti puugihammustuse kaudu, kuid viiruse võib saada ka töötlemata toorpiima tarbimisel. Haigus võib avalduda mitmes vormis, alates kergest gripilaadsest seisundist kuni ajupõletikuni. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Puukentsefaliidi põdemine võib harvadel juhtudel lõppeda ka surmaga.

 

Mis on puukborrelioos?

Puukborrelioosi vastu kahjuks vaktsiini ei ole. Sellele haigusele on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalu langus. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega, kuid pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti nakatuda. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi. Haigestumist saab ennetada vaid puugihammustusi vältides.