Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

Sel suvel saab HPV vastu vaktsineerida ka perearstikeskustes

16. juuni 2025

HPV vaktsineerimine perearstikeskustes

 

Tervisekassa ja Eesti Perearstide Selts avavad koostöös uue võimaluse: sel suvel saavad 12-18-aastased noored end inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu vaktsineerida lisaks koolile ka suve jooksul oma perearstikeskuses. 

 

Tegemist on olulise sammuga noorte tervise kaitseks, kuna suvekuudel  vaktsineerimise võimalus kooli kaudu puudub. Kui tavapäraselt vaktsineeritakse kooliealisi noori kooliõe poolt koolis, siis käesoleval suvel katsetavad perearstikeskused valmisolekut noori vastu võtma ka HPV vaktsineerimiseks, tagades, et üleminek koolist täiskasvanuellu ei katkestaks juurdepääsu tasuta HPV kaitsele. 

 

HPV vaktsineerimine on 12-18-aastastele noortele tasuta. Alla 18-aastaste vaktsineerimiseks on vajalik lapsevanema nõusolek, 18-aastased saavad otsustada juba ise. Vaktsiin on ühedoosiline. HPV kaitseks saavad vaktsineerima minna ka nimistu välised - see tähendab, et kättesaadavuse parandamiseks võmaldatakse tulla vaktsineerima ka neil, kes konkreetse perearsti nimistusse ei kuulu, kuid asukoha poolest on koht sobivam. 

 

„Mina kasutasin seda võimalust koolis. Arvan, et vaktsineerimine on vähim, mida saan teha enda tervise heaks. Kui see on tasuta ja usaldusväärne, siis miks mitte kasutada seda võimalust?“ sõnab 17-aastane Marten Toovis, Kohtla-Järve Riigigümnaasiumist. „Julgustan eakaaslasi küsima rohkem ja uurima - olgu see kooliõe, pereõe või perearsti käest.“ 

 

HPV ehk inimese papilloomiviirus on kõige rohkem tuntud emakakaelavähi põhjustajana, kuid vähem teatakse, et HPV tõttu võib haigestuda ka mitmesse teise vähki, näiteks suu- ja neeluvähki, häbemevähki, peenisevähki ja pärakuvähki. Seetõttu on HPV-st ohustatud ka poisid ja mehed. 

 

„Eesti kuulub kahjuks HPV-st põhjustatud vähkide osas Euroopas esiritta. Meie kui perearstid tunneme vastutust, et aidata muuta seda statistikat. Vaktsineerimine on lihtne, turvaline ja tõhus viis kaitsta noori raskete haiguste eest,“ rõhutab dr Elle-Mall Sadrak, Eesti Perearstide Seltsist. „Suveperiood annab lisavõimaluse noortel, kes koolis ei saanud vaktsineeritud, jõuda veel enne täisealiseks saamist vaktsineerima – tegemist on ainsa vahendiga, tänu millele on võimalus reaalset vähiteket ennetada.“ 

 

HPV on inimeselt-inimesele leviv viirus, mis võib põhjustada healoomulisi muutusi nahal (nt soolatüükaid) ja limaskestadel (nt teravad kondüloomid). Mõned papilloomiviiruse tüübid võivad põhjustada ka pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas ning suuõõnes. Papilloomiviirusega nakatudes võivad rakkudes tekkida muutused, millest võivad edasi areneda vähieelsed seisundid ja emakakaelavähk. Rakumuutused tekivad pikema aja jooksul. Protsess on tavaliselt pikk ja võib kesta isegi 10–25 aastat. Neli inimest viiest nakatub elu jooksul HPV-sse. 

 

„Tervisekassana oleme riikliku vaktsineerimise korraldajatena veendunud, et võimalus peab olema seal, kus noortel on kõige lihtsam vaktsineerima minna - olgu selleks kool või perearstikeskus. HPV-vastane vaktsiin on tõhus kaitse mitme raske haiguse vastu ning me panustame, et vaktsiin oleks kättesaadav ja kasutatav just õigel ajal,“ rõhutab Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe

 

Miks see on oluline? 

Inimese papilloomiviirus võib põhjustada mitmeid vähivorme nii meestel kui naistel - sealhulgas emakakaela-, suuneelu-, päraku- ja peenisevähki. Tervise Arengu Instituudi andmeil diagnoositakse Eestis HPV tõttu igal aastal üle 200 vähijuhtumi ning viimasel 25 aastal on näiteks suuneeluvähi juhtude arv neljakordistunud ja pärakuvähi juhtude arv kahekordistunud. 

 

Terviseameti statistika peegeldab, et sihtrühma teadlikkus inimese papilloomiviirusest vajab jätkuvalt parandamist: 

  • HPV vaktsineerimise hõlmatus 12-18-aastaste seas on 44,4%. 
  • 18-aastaste seas on hõlmatus 20,2%. 

Et info levikut tõhustada, saadab Tervisekassa sihtrühma kuuluvate laste ja noorte vanematele ka SMS-meeldetuletused. 

 

HPV-st tingitud vähkidesse haigestumist aitab ennetada vaktsineerimine, kuid oluline on käia ka regulaarselt sõeluuringu tervisekontrollis, kui on sinu uuringuaasta. Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30-65-aastaseid naisi iga viie aasta järel. 

 

Kuidas vaktsineerima saab minna? 

  • Võta ühendust oma perearstikeskusega ja lepi kokku vaktsineerimise aeg. 
  • Broneeri aeg Terviseportaalis (www.terviseportaal.ee). 
  • Vajadusel küsi lisainfot perearstilt, pereõelt või helista perearsti nõuandeliinile 1220
  • Vaata lisaks riiklikust vaktsineerimise veebist www.vaktsineeri.ee/hpv