Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.
Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.
Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.
Lapseootel emale tehtud gripivaktsiinil ei olnud mõju lapse tervisele viie esimese eluaasta jooksul, selgub Kanada teadlaste uuringust, mis tugineb 2009. aasta gripiepideemia vaktsineerimislaine andmetel.
Artiklit saab edasi lugeda ERR-i uudisteportaalist Novaator.
Seoses värskelt diagnoositud kolme entsefaliidijuhtumiga Hiiumaal tuletab terviseamet meelde, et puukentsefaliidi nakkuse võib saada ka pastöriseerimata piimatoodetest.
Eile õhtul sai terviseamet teate seitsme Harjumaal päevalaagris viibinud lapse haigestumisest, täna saabunud laboratoorse uuringu tulemuste kohaselt nakatusid lapsed Norwalki viirusesse.
Haigestumise sümptomid, milledeks olid oksendamine ja kõhulahtisus, ilmnesid Harjumaal asuvat vaba aja veetmise parki külastades. Nakatunute abistamiseks saabus sündmuskohale kolm kiirabibrigaadi, neli haigestunut toimetati ravile Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskusesse. Kolm last lubati kodusele ravile.
Sel nädalal sai kinnituse kahe täiskasvanu ja kahe lapse haigestumine leetritesse, kokku on sel aastal Eestis leetritesse haigestunud 21 inimest.
Lisaks leetritesse haigestunud Tallinna põhikooli õpilasele tuvastati leetrid ka kahel Lääne-Tallinna keskhaigla töötajal ja haiglas viibinud alla aastasel väikelapsel, kes haigestus leetritesse enne vaktsineerimist. Kontaktsete väljaselgitamise ja vaktsineerimisega tegelevad nii terviseamet kui Lääne-Tallinna keskhaigla, asjaolude väljaselgitamiseks on terviseamet haigla suhtes algatanud riikliku järelevalvemenetluse.
Põhja-Tallinnas asuva põhikooli õpilasel tuvastati leetrid, laps polnud leetrite vastu vaktsineeritud.
Laps haigestus eelmise nädala reedel, haigustunnusteks olid esialgu palavik, köha ja nohu. Lööve tekkis kaks päeva hiljem, järgmisel päeval ehk kümnendal juunil haigestunu ka hospidaliseeriti. Eile sai leetritesse nakatumine laboratoorse kinnituse.
Puukide aktiivsus võib sel aastal tuua rohkem puugihaiguseid, sest ilmastikuolud on olnud neile soodsad.
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul peaks kõik inimesed ennast vaktsineerima, sest kogu Eesti on üks suur riskipiirkond puukidega levivate nakkushaiguste suhtes. „2018 soe ja niiske hilissügis ning järgnenud pehme talv olid soodusfaktorid puukide levikule. Seetõttu on sel suvel oodata ka suuremat puukide aktiivsust ning kasvab oht inimestele.“
Kui veel üle kümne aasta tagasi tundus, et leetrid on Eestist täielikult elimineeritud ja lapsed selle vastu vaktsineeritud, siis nüüd ründavad nad taas ning mai lõpu seisuga on Eestis registreeritud juba 17 haigusjuhtu.
«Radar» uuris, miks see raske ja ometi välditav haigus tagasi on?
Vabatahtlikest vaktsineerimisprogrammidest jääb leetripuhangute ennetamiseks vajaka ja kaaluda tuleks algkoolilaste vaktsineerimise kohustuslikuks muutmist, leiavad Itaalia teadlased.
Eesti terviseameti hinnangul tuleb olla karmimate meetmete rakendamisel ettevaatlik ja need ei pruugi anda soovitud tulemusi.
Loe edasi ERR Novaatorist.
Mai kolmandal nädala (13-19.mai) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tõttu arsti poole 2215 inimest, langus eelmise nädalaga võrreldes oli 9 protsenti.
Tavapäraselt olid ligi pooled haigestunud lapsed. Sentinelsüsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal võib grippi haigestumuse intensiivsust hinnata madalaks, registreeritakse vaid üksikuid gripiviirusega seotud haigestumisi.
Vaktsineerimisvastaseid uurivad humanitaarteadlased suudavad lisaks oma uurimisobjektide kirjeldamisele tuua välja ka efektiivseid viise selle ohtliku liikumise vastu võitlemiseks, kirjutab Tartu Ülikooli folkloristika teadur Anastasiya Astapova.
Edasi saab lugeda Postimees Heureka lehelt.