Uudised

Puukide aktiivsus võib sel aastal tuua rohkem puugihaiguseid, sest ilmastikuolud on olnud neile soodsad.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõuniku Irina Dontšenko  sõnul peaks kõik inimesed ennast vaktsineerima, sest kogu Eesti on üks suur riskipiirkond puukidega levivate nakkushaiguste suhtes. „2018 soe ja niiske hilissügis ning järgnenud pehme talv olid soodusfaktorid puukide levikule. Seetõttu on sel suvel oodata ka suuremat puukide aktiivsust ning kasvab oht inimestele.“

Kui veel üle kümne aasta tagasi tundus, et leetrid on Eestist täielikult elimineeritud ja lapsed selle vastu vaktsineeritud, siis nüüd ründavad nad taas ning mai lõpu seisuga on Eestis registreeritud juba 17 haigusjuhtu.

«Radar» uuris, miks see raske ja ometi välditav haigus tagasi on?

Mai kolmandal nädala (13-19.mai) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tõttu arsti poole 2215 inimest, langus eelmise nädalaga võrreldes oli 9 protsenti.

Tavapäraselt olid ligi pooled haigestunud lapsed. Sentinelsüsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal võib grippi haigestumuse intensiivsust hinnata madalaks, registreeritakse vaid üksikuid gripiviirusega seotud haigestumisi.

Selle aasta esimese kvartali jooksul on leetritevastast kaitset uuendanud 1337 täiskasvanut, terve 2018. aasta jooksul revaktsineeris end Eestis kokku 1502 ning 2017. aastal 373 täiskasvanut.

Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on kasv samuti enam kui seitsmekordne, sest 2018. aasta esimese kolme kuuga uuendas leetritevastast kaitset 179 inimest.

Terviseamet kutsub täiskasvanuid üles revaktsineerima end teetanuse ja difteeria vastu, mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on täiskasvanutele tasuta. Kaitset tuleb uuendada iga kümne aasta tagant.

Terviseamet juhib täna algaval Euroopa vaktsineerimisnädalal tähelepanu täiskasvanute revaktsineerimise vajadusele. 

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova sõnul on lisaks laste õigeaegsele vaktsineerimisele oluline ka täiskasvanute organismi kaitsmine. „Peab arvestama, et kõik vaktsiinid ei paku eluaegset kaitset,“ ütles Filippova. Selliste vaktsiinide hulka kuuluvad näiteks difteeria ja teetanuse liitvaktsiin, mida peaks uuendama iga kümne aasta tagant.

Seoses kevade saabumise ja puugihooaja algusega tuletab terviseamet meelde, et puukentsefaliit on tõsine haigus, mille vastu tagab kaitse vaid vaktsineerimine.