Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.
Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.
Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.
Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.
45. nädalal ehk perioodil 4.-10. november pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2957 inimest, laboratoorse kinnituse leidis ka esimene A-gripiviiruse juht.
50 protsenti arsti poole pöördunutest olid kuni 15-aastased lapsed, vanuserühmade järgi haigestuvad jätkuvalt enim kuni viieaastased lapsed.
44. nädalal ehk perioodil 28. oktoober kuni 3. november pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2909 inimest, Tallinnas leidis laboratoorse kinnituse ka teine B-gripiviiruse juht.
47,3 protsenti arsti poole pöördunutest olid kuni 15-aastased lapsed, vanuserühmade järgi haigestuvad enim kuni viieaastased lapsed.
Leetritesse haigestumine kasvatab märkimisväärselt laste riski nakatuda juba kord läbipõetud viirustest ja bakteritest põhjustatud haigustesse, selgub 77 vaktsineerimata lapse immuunsüsteemi enne ja pärast nakatumist uurinud teadlaste tööst.
Seost leetritesse nakatumise ja immuunsüsteemi nõrgenemise vahel kahtlustati juba kümneid aastaid. Enne 1963. aastal alanud vaktsineerimisprogramme haigestus neisse peaaegu iga laps. Leetritesse suri neist igal aastal ligikaudu 2,6 miljonit. Tõhusa vaktsiini toel ei vähenenud pelgalt leetrijuhtude arv.
Eelmisel ehk selle aasta 43. nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2794 inimest, Tallinnas leidis kinnitust ka selle hooaja esimene B-gripiviiruse juht.
Ligi pooled ehk 49,6 protsenti arsti poole pöördunutest olid kuni 15-aastased lapsed, vanuserühmade järgi haigestuvad enim kuni viieaastased lapsed. 42. nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2930 inimest.
Terviseamet alustab sel nädalal kampaaniat „Tule varju“, millega soovitakse eelkõige just lapsevanemate tähelepanu juhtida vaktsineerimise vajalikkusele.
42. nädalal ehk perioodil 14.- 20. oktoober pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2930 inimest, kellest 45,2 protsenti olid lapsed. Eelmise nädalaga võrreldes püsis haigestumise stabiilsel madalal tasemel.
Laboratoorselt gripiviiruse levik veel kinnitust leidnud pole, põhiliselt olid haigestumised seotud paragripi- ja rhinoviirusega. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 222,1. Vanusrühmade järgi haigestuvad ülemiste enim kuni viieaastased lapsed.
Haigestumine Euroopa regioonis
Ravimiamet ja terviseamet kinnitavad, et Eestis kasutatav poliomüeliidi süstitav inaktiveeritud vaktsiin või seda sisaldavad liitvaktsiinid ei põhjusta vaktsiini-indutseeritud poliomüeliiti.
Filipiinidel on vaktsiin-derivaat polioviiruse puhangu põhjustajaks poliomüeliidi suukaudse nõrgestatud elusvaktsiini (OPV) ja halbade sanitaartingimuste koosmõju.
OPVd kasutati Eestis viimati 2009. a, immuniseerimiskava raames lõpetati selle kasutamine 2008.a. kui mindi üle süstitavale inaktiveeritud polioviiruse vaktsiinile (IPV).
Perioodil 7.- 13. oktoober pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2768 inimest, neist 43,6 protsenti olid lapsed. Gripiviiruse ringlemine laboratoorset kinnitust ei leidnud, põhiliselt oli haigestumine seotud paragripi- , rinoviirusega.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise püsis eelmise nädalaga võrreldes stabiilselt madalal.
Nakatunute arvu osas maakondades suuri erinevusi ei ole, vanusrühmade järgi haigestuvad enim kuni viieaastased lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 209,8.
Tulenevalt läkaköhasse haigestumise kasvust vaktsineeris end terviseameti ettepanekul septembris läkaköha vastu ligi 4000 haiglatöötajat, lisaks annab kompleksvaktsiin kaitse difteeria ja teetanuse vastu. Vaktsiin oli haiglatöötajate jaoks tasuta.
Eestis on Euroopa Liidu kõrgeim suremus gripi tüsistustesse. Möödunud hooajal suri gripi tõttu ligi 60 inimest, kellest enamik olid vanemaealised ja paljud hooldekodude elanikud. Kõrge suremus ja madal gripi vastu vaktsineerimise hõlmatus on peamised põhjused, miks sellest sügisest on üld- ja erihooldekodudes elavatel inimestel võimalik ennast gripi vastu tasuta vaktsineerida.