Uudised

Alates 2013. aastast on meningokoki B-serogrupi vastane vaktsiin (Bexsero) Eestis kättesaadav. Ravimiamet on kandnud selle Eesti ravimiregistrisse.

Käesoleva aasta suvel ilmus Terviseameti nõuniku Kuulo Kutsari raamat lastevanematele „Lapsevanemale vaktsineerimisest“.

Afganistanis ja Tšaadis on haigusetekitajaks olnud poliomüeliidiviiruse I tüüp ning Pakistanis ja Nigeerias poliomüeliidiviiruse I ja III tüüp.

2011. aastal oli maailmas 650 lastehalvatustõve juhtu – Pakistanis 198, Afganistanis 80, Nigeerias 62, Tšaadis 132, Kongo Demokraatlikus Vabariigis 93, Elevandiluurannikul 36, Nigeris 5, Hiinas 21, Guineas 3, Angolas 5, Malis 7, Kesk-Aafrika Vabariigis 4 ja Kongo Vabariigis, Gabonis, Indias, Keenias igaühes üks haigusjuht.

Enne leetrite vastase vaktsineerimise alustamist nakatus üle 90% kuni viieteist aasta vanustest lastest leetritesse. Maailmas suri aastas leetritesse üle kahe miljoni lapse ning kaotas nägemise kuni 60 000 last. Punetiste peamine oht seisneb selles, et kui vaktsineerimata naine nakatub raseduse algperioodil punetiste viirusega, võib kujuneda nn kaasasündinud punetiste sündroom, millega kaasneb loote surm või loote raskekujulised südame, silmade või sisekõrva kahjustused. Nii leetrite kui punetiste vastu on olemas efektiivne vaktsiin.

Kindlasti peaks neid riike külastavad inimesed eelnevalt kontrollima oma vaktsineerimise seisundit perearsti juures. Poolasse reisijatel oleks hea omada kaitset A-ja B-viirushepatiidi, teetanuse-difteeria ja puukentsefaliidi vastu. Ukrainas lisaks ka leetrite vastu.

Aprillikuu viimast nädalat on traditsiooniliselt tähistatud Euroopa vaktsineerimise nädalana, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu elu ja tervise kaitsmise vajadusele maailmas levivate ohtlike nakkushaiguste vastu.  

Käesoleva aasta vaktsineerimisnädala tegevused keskenduvad riikide immuniseerimiskavade täitmise toetamisele, leetrite leviku piiramisele ja  „10 aastat poliomüeliidi vaba Euroopat“ tähistamisele.

Ees seisavad aia-ja koristustööd, kus kokkupuudet mulla, kõdu või jäätmetega pole võimalik vältida. Harva mõeldakse sellele, et väärt kraamis võib leiduda teetanust põhjustava bakteri eoseid.

Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul tuleb haigustekitaja eoste organismi sattumisega alati arvestada, kui inimene on vigastanud nahka—olgu need marrastused, pinnud nahas või loomahammustused, rääkimata lõike-, torke-ja rebimishaavadest.

2012 aasta esimeses kvartalis kinnitati 29 A-viirushepatiiti haigestumist, neist Viljandimaal 23, Raplamaal ja Tallinnas kaks ning Jõgeva- ja Järvamaal üks juht. Raplamaa haigestumised ei olnud seotud Viljandimaalt alguse saanud haiguspuhanguga.

2011. aastal suurenes mitmes Euroopa riigis haigestumine leetritesse, hulgaliselt uusi haigusjuhte on lisandunud ka 2012 aastal.