Reisivaktsineerimine ja ennetus

Igal reisija peaks teadma, kas teda on vaktsineeritud vastavalt tema sünniaasta järgsele riiklikule immuniseerimiskavale. Reisija peaks olema vaktsineeritud mumpsi-leetrite-punetiste vastu MMR-vaktsiini kahe doosiga, poliomüeliidi e lastehalvatuse ning viimase 10 aasta jooksul (re)vaktsineeritud ka difteeria ja teetanuse vastu. Täpsema info riikliku immuniseerimiskava kohta leiab siit.

Täiendavad ennetusmeetmed (sh vaktsineerimise ja profülaktika soovitused, putukate hammustuste vältimine) tulenevad epidemioloogilisest olukorrast sihtriigis. Riskipiirkonnas viibimisel on soovitatav tarvitada ainult ohutut joogivett ja toiduaineid ning järgida isikliku hügieeni nõudeid (sh pesta käsi).

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti  tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks. Sealt saab infot ka teiste ennetusmeetmete kohta (nt hügieenireeglid, putukate hammustuste vältimine, ravimid, sh malaaria ravimprofülaktika vajadus).

Silmas tasub pidada, et mitmed vaktsiinid vajavad aega vajaliku mõju saavutamiseks. Näiteks kollapalaviku riskipiirkondade külastamisel Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas peavad reisijad olema vaktsineeritud kollapalaviku vastu vähemalt 10 päeva enne reisi alustamist, mille kohta vormistatakse vastavalt IHR 2005 nõuetele „Rahvusvaheline vaktsineerimise või profülaktika tõend / International Certificate of Vaccination or Prophylaxis”, mis kehtib eluaegselt.

WHO juhib reisijate tähelepanu sellele, et kui riik ei ole esitanud vaktsineerimise nõuet, ei tähenda see kollapalaviku leviku ohu puudumist. Riigid, kus esineb kollapalaviku leviku oht ja riigid, mis nõuavad kollapalaviku vastast vaktsineerimist saabuvatelt reisijatelt on avaldatud WHO veebilehel.

Malaariasse nakatumise riskipiirkonnad ja soovitatavad ennetusmeetmed  (uuendatud WHO andmete põhjal 2018.a detsembris). Täiendavat infot reisivaktsineerimise nõuete ja malaaria profülaktika kohta riikide kaupa võib leida WHO veebilehelt.

Zika, Dengue ja Chikungunya viirushaigused, mille vastu vaktsiini ei ole, on levinud Aasias, Aafrikas, Lõuna- Ameerikas, Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkondades. Nakatumise ennetamiseks on tähtis kasutada meetmeid sääsehammustuste vältimiseks. 

WHO andmetel ei ole metsik polioviirus kadunud ringlusest mitmes Aasia ja Aafrika riigis, sh Afganistan, Pakistan, Nigeeria, Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad. Samas viimaste aastate jooksul on täheldatud poliomüeliidi vaktsiinviiruse (cVDPV) ringlust mitmes riigis, sh Filipiinidel, Indoneesias, Süürias, Iraagis, Somaalias, Paapua Uus Guineas,  Ekvatoriaal Guineas, Etioopias, Nigeerias, Nigeris, Mosambiikis, Kongo DR-is, Keenias, Kamerunis.

Vaktsiiniviiruse ringluse põhjustajaks on poliomüeliidi suukaudse nõrgestatud elusvaktsiini (OPV) ja halbade sanitaartingimuste koosmõju. Vaktsiinviirus, nagu metsik polioviirus, omab potentsiaali põhjustada lõtvu halvatusi vaktsineerimata või puudulikult vaktsineeritud isikutel. Seoses sellega on soovitatav reisijatel, kes siirduvad ülal nimetatud riikidesse (poliomüeliidi metsiku või vaktsiinviiruse ringlusega), kontrollida oma vaktsineerimise seisundit ja nendele, kes ei ole viimase 10 aasta jooksul vaktsineeritud poliomüeliidi vastu, vaktsineerida end IPV vaktsiini ühe annusega 4 nädalat kuni 12 kuud enne reisi ning teha sissekanne vaktsineerimise kohta rahvusvahelisse vaktsineerimise või profülaktika tõendisse (International Certificate of Vaccination or Prophylaxis), mis tuleb reisile kindlasti kaasa võtta.

WHO peadirektor kuulutas 14. augustil 2024 ahvirõugete puhangu Kongo Demokraatlikus Vabariigis rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks. Hädaolukorra põhjuseks on ahvirõugete viiruse klaad 1b kiire levik ja tuvastamine Kongo DV naaberriikides (Uganda, Keenia, Rwanda ja Burundi). Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hindab ahvirõugete nakkuse üldise riski EL/EMP kodanikele, kes reisivad või elavad mõjutatud piirkondades, madalaks kuni mõõdukaks, sõltuvalt sellest kui tihedalt puututakse kokku mõjutatud kogukondadega. Rohkem informatsiooni ahvirõugete kohta leiab Terviseameti kodulehelt.

Tutvuge enne reisi ka täiendava informatsiooniga epideemiate esinemise ning  soovitatavate ennetusmeetmete kohta riikide kaupa, mida uuendatakse WHO ja ECDC operatiivsete andmete põhjal vastavalt epidemioloogilisele olukorrale.