Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Balti terviseministrid soovivad erakorralistel juhtudel vaktsiinitarnete ettepoole toomist

10. Märts 2021

covid-19 vaktsiin

Balti riikide terviseministrid Tanel Kiik, Arūnas Dulkys ja Daniels Pavļuts saatsid Euroopa Liidu tervisevolinikule Stella Kyriakidesele ühispöördumise ettepanekuga luua erakorralisteks juhtudeks läbipaistev mehhanism, mis võimaldaks teatud riikidele vajadusel vaktsiinitarneid ettepoole tuua. 
 
„Meie ettepanek on luua erakorraliste juhtumite korral kiireks reageerimiseks selged ja läbipaistvad kriteeriumid vaktsiinitarnete ümberjaotamiseks, mis võtaksid arvesse nii vaktsiinide kättesaadavust, vaktsineerimise määra, nakatumise määra, suremust kui ka uute viirusetüvede levikut liikmesriigis,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Ettepanek hõlmab ka võimalust kohandada tarnitavaid vaktsiinikoguseid juhul, kui mõnel riigil peaks tekkima suurem vaktsiinide laojääk, iseäranis olukordades, kus tekib oht vaktsiinide aegumiseks.“ 
 
Euroopa Liidu ühishankes on vaktsiinikoguste jagamisel võetud aluseks elanikkonna põhine pro rata vaktsiinide jaotus. Kui Euroopa Liidu ühislepingus osalevad riigid ei lepi eelostulepingu sõlmimise järgselt kokku muud jaotust, siis jaotatakse vaktsiinidoosid proportsionaalselt eelostulepingus osalevate riikide elanike arvule. Eesti osakaaluks on pro rata alusel 0,3% lepingus ette nähtud kogumahust. 

 

Minister Kiige sõnul hindab Eesti kõrgelt Euroopa Komisjoni panust tootjatega läbirääkimiste pidamisel ja Euroopa Liidu ühiste eelostulepingute sõlmimisel, samuti pingutusi, mis on tehtud vaktsiinide tootmisvõimekuse suurendamiseks Euroopas. „Balti riikide ettepaneku kohaselt jääks vaktsiinide jaotus Euroopa Liidus pro rata alusel pikemas plaanis endiselt paika, küsimus on ennekõike tarnegraafikute kohandamises, et aidata riike erakorralistel juhtudel,“ lisas minister Kiik.

 

Balti terviseministrite ettepanekut arutatakse liikmesriikide esindajatest koosnevas Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiinide ühishanke juhtrühmas.
 
Euroopa Liidu ühises vaktsiiniportfellis on kokku kaheksa vaktsiinitootja (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, CureVac, Sanofi, Novavax, Valneva) vaktsiinid. Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga: Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac. Koos Euroopa Liidu ühisesse vaktsiiniportfelli lisandunud Valneva lepinguga on Eestil võimalik kokku soetada 5 229 362 doosi vaktsiini 2 764 681 inimese jaoks.
 
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

 

Balti riikide terviseministrite ühispöördumine

 

Allikas: Sotsiaalministeerium