Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

COVID-19 haigestumine vanemaealiste seas kasvab, riskirühmadele on vaktsiin tagatud

30. Okt 2024

Gripp ja COVID-19 riskirühmad 2024/2025 viirushooajal

 

 Üle 60-aastastele krooniliste haigustega inimestele on COVID-19sse haigestumine endiselt ohtlik. Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on kõigile riskirühma kuuluvatele inimestele tasuta ja see on lihtsaim viis kaitsta end raske haigestumise eest.

 

“Viimase kahe nädala jooksul on olnud märgata haigestumise kasvutrendi just vanemaealiste seas, kellel on suurem oht vajada COVID-19 tõttu ka haiglaravi,” märkis Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenusejuht Julia Geller. “Risk koroonaviirushaiguse raskeks põdemiseks on suurem üle 60-aastastel inimestel ning eriti drastiliselt suureneb tõsiste tüsistuste risk 80-aastastel ja vanematel.“

 

Geller tõi välja, et üle 80 protsendi kõikidest COVID-19 tõttu hospitaliseeritud patsientidest on olnud vanemad kui 60-aastased ja neist omakorda pooled on olnud vanemad kui 80 eluaastat.

 

Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe täpsustas, et haiguse raskete tagajärgede ennetamiseks on COVID-19 vaktsiin riskirühmadele kättesaadav üle Eesti ja vaktsineerimine on riskirühmadele tasuta. „COVID-19 haigestumise riskirühma kuuluvad üle 60-aastased inimesed, lapseootel naised, kõrgenenud terviseriskiga lapsed ja täiskasvanud, hoolekandeasutuste elanikud ning tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajad. Küll aga tuleks vaktsineerima minnes kindlasti jälgida, et viimasest COVID-19 vastasest vaktsineerimisest või haiguse läbipõdemisest oleks möödunud enam kui kuus kuud.”

 

Jäe lisas, et kaitsvate antikehade teke võtab aega kuni kaks nädalat alates kaitsesüsti tegemisest. “Seega on praegune aeg vaktsineerimiseks eriti olulise tähtsusega, sest viiruse levik on just hoogu kogumas,” ütles ta.

 

Soovi korral võib koroonavaktsiini teha samal ajal gripivaktsiiniga. Juhul kui inimene kuulub ka gripi riskirühma, on gripivaktsiin talle samuti tasuta.

Vaktsineerimiskabinettide asukohad on leitavad siin.

 

Soovitused viirushaiguste hooajaks

 

Tervisekassa ja Terviseamet panevad südamele, et tervishoid saab alguse igaühest endast. Haigestumise korral on esimene samm jääda koju, et anda kehale puhkust ja vältida teiste nakatamist. 

 

Isegi väikeste haigustunnuste korral tuleb hoiduda riskirühma kuuluvate inimeste külastamisest. Seejuures on oluline, et ka haigustunnustega lapsi ei jäetaks vanavanemate hoida: COVID-19 sümptomid sarnanevad teiste respiratoorsete nakkushaiguste sümptomitega ning esimestel haiguspäevadel ei pruugi kiirtest näidata positiivset tulemust, kuigi laps on juba nakkusohtlik.

 

Üldised soovitused, vältimaks ülemiste hingamisteede haigustesse nakatumist:

  • Pese tihti käsi. Kätepesuks kasuta sooja vett ja seepi ning avalikes kohtades kasuta käte desinfitseerimisvahendit.
  • Mask ei ole piirang, vaid võimalus! Rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis on viirushaiguste hooajal soovituslik kanda kaitsemaski, eriti riskirühmadel. Mask peab katma nii nina, suu kui lõua.
  • Väldi ebavajalikke kontakte. Avalikus siseruumis tasub hoida teistega mõistlikku distantsi.
  • Jälgi hingamisteede hügieeni. Kui aevastad või köhid, siis kasuta ühekordset salvrätti või oma varrukat, aga mitte paljast kätt.
  • Eelista hästi ventileeritud ruume. Lihtsaim viis õhuvahetuse tagamiseks on akende avamine ja tubade tuulutamine.
  • Riskirühmade vaktsineerimine. COVID-19 vastane vaktsineerimine on kõigile riskirühma inimestele tasuta ning lihtsaim viis raske haigestumise vältimiseks.