Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Gripiblogi, 3. nädal: lisandus 1328 A-gripiviiruse juhtu

27. Jaan 2022

Gripiblogi, 3. nädal: lisandus 1328 A-gripiviiruse juhtu

Alates 17. jaanuarist saavad kõik, kellel on koroonatestile saatekiri, samast proovist kolm tulemust: lisaks koroonaviirusele ka A- või B-gripi ning RS-viiruse tulemuse. Seetõttu on gripiviiruse tuvastamise võimekus suurenenud.

 

Kolmandal nädalal (17.-23.01.2022) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6383 inimest, neist 27% olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas arstide poole pöördunute üldarv 46% võrra. Kõige enam pöördumisi oli Raplamaal, Tartumaal, Narvas, Ida-Virumaal ja Tallinnas.

 

Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 1328 A-gripiviirust (kasv viieteistkordne), mis kinnitab, et gripiviiruse levik on laialdane. Hetkel haigestuvad kõige rohkem koolilapsed vanuses 10–19 aastat, moodustades 50% kõikidest haigestunutest, 34% haigestunutest moodustavad tööealised inimesed vanuses 20–64 aastat. Väikelapsed (0–4-aastat) ja vanemaealised patsiendid moodustavad 7,5% haigestunutest.

 

Gripi puhul kehtib COVID-19-le sarnane leviku dünaamika: esmalt haigestuvad koolilapsed, seejärel väikelapsed ja täiskasvanud ning 2-3 nädala järel vanemaealised, kes vajavad ka kõige sagedamini haiglaravi. Hooaja algusest on vajanud gripiviiruse tõttu haiglaravi kokku 71, neist eelmisel nädalal 21 patsienti. Peamiselt on patsiendid vanuses 65+, seejärel lapsed vanuses 0-4 ja patsiendid vanuses 15-64.

 

Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest, vanuses üle 70-aasta ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

 

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud  1768 gripijuhtumit, kõik on A-gripiviirused, alatüübiga A(H3). Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3). Selle viiruse alatüübiga seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas.

 

Haigestumine Euroopas

Euroopa regioonis samuti kasvab haigestumine. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3) gripiviirused. Praeguseks on avastatud üksikuid A(H1N1)pdm09- või B-gripiviirused, aga ei saa välistada muutust viiruste ringlemises hooaja teisel poolel, kus näiteks domineerivaks saavad ja haigestumise kasvu hakkavad mõjutama A(H1N1) pdm09 gripiviiruse alatüüp või B-gripiviirus.