Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

Gripiblogi, 4. nädal: lisandus 1450 A-gripiviiruse juhtu

04. Veebr 2022

Gripiblogi, 4. nädal: lisandus 1450 A-gripiviiruse juhtu

Neljandal nädalal (24.-30. jaanuar) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 8350 inimest, neist 29% olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas arstide poole pöördunute üldarv 31% võrra. Kõige enam pöördumisi oli Pärnumaal, Tartumaal, Läänemaal, Raplamaal ja Narvas.
 

Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 1450 gripijuhtu, gripiviirusega seotud haigestumiste arv kasvas 13% ning selle levik on laialdane. Kõige rohkem haigestuvad koolilapsed vanuses 10-15 aastat, moodustades 45% kõikidest haigestunutest. Kasvama hakkas haigestunute arv tööealiste seas moodustades 44% (juurdekasv oli 28%). Väikelapsed (0–4-aastat) ja vanemaealised patsiendid moodustavad ca 5% haigestunutest.
 

Gripi puhul kehtib COVID-19-le sarnane leviku dünaamika: esmalt haigestuvad koolilapsed, seejärel väikelapsed ja täiskasvanud ning 2-3 nädala järel vanemaealised, kes vajavad ka kõige sagedamini haiglaravi.
 

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 12 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel  hospitaliseeritud gripi tõttu 83 patsienti.
 

Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest, vanuses üle 70-aasta ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.
 

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud  3218 gripijuhtumit. Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3). Selle viiruse alatüübiga seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas.
 

Haigestumine Euroopas

Euroopa regioonis grippi haigestumine püsib stabiilsena, kuid on paljudes piirkondades laialdase levikuga. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3) gripiviirused. Praeguseks on avastatud üksikuid A(H1N1)pdm09- või B-gripiviirused, aga ei saa välistada muutust viiruste ringlemises hooaja teisel poolel, kus näiteks domineerivaks saavad ja haigestumise kasvu hakkavad mõjutama A(H1N1) pdm09 gripiviiruse alatüüp või B-gripiviirus.