Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

Kaitset difteeria ja teetanuse vastu tuleb uuendada iga kümne aasta tagant

05. Mai 2021

vaktsineerimine

Terviseamet tuletab kõigile täiskasvanutele meelde, et kaitset difteeria ja teetanuse vastu tuleb uuendada iga kümne aasta tagant. Mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on täiskasvanutele tasuta.

 

Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest vaktsineerimist ehk lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6-7-aasta ja 15-16-aasta vanuses ning edasi peab inimene juba ise selle eest hoolitsema, et 10 aasta tagant oma kaitset uuendada.

 

 „Teetanuse võib saada sellise töö või tegevuse käigus, mille tegevusel tekib torkehaav,“ ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova. Elulisteks näideteks teetanusse haigestumisel on nii roostes naela jalga astumine, käe vigastamine roosipõõsast pügades või mullatöödel saadud torke- või lõikehaav. Enam kui 70 protsendil teetanuse juhtudest on haigestumine seotud nahka läbistavate vigastustega, mil haigustekitaja satub organismi haava kaudu.  Teetanust põhjustava bakteri eosed on nii pinnases kui tolmus laialt levinud. Samuti võib lisaks aiatöödele haigusetekitaja organismi sattuda läbi loomahammustuse.

 

Ka kangestuskramptõve nime all tuntud teetanust iseloomustab kogu keha haaravate lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.

 

Teetanuse eest kaitse andev liitvaktsiin kaitseb ka difteeria ehk kurgutõve eest. Difteeria on äge bakteriaalne nakkushaigus, millesse võib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, levides edasi ülejäänud hingamisteedesse, mille järel võib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene või bakterikandja. Haigestumine võib lõppeda surmaga.

 

Eelmisel aastal vaktsineeriti trauma tõttu 17 ja revaktsineeriti 14 727 inimest. Kokku uuendati teetanuse ja difteeria kaitset enam kui 20 104 täiskasvanul.

 

Vaktsineerida saab nii perearsti juures kui haiglas, arstikeskuses, nakkuskeskuses või vaktsineerimiskabinetis. Difteeria-teetanuse vaktsiin on täiskasvanutele tasuta, lisanduda võib vaktsineerimise tasu.