01. Veebr 2021
Sel nädalal jätkub hooldekodude elanike ja töötajate, hambaraviasutuste töötajate, ambulatoorse eriarstiabi osutajate vaktsineerimine, alustatakse apteekrite vaktsineerimisega ning tagatakse teine vaktsiinidoos esimese doosiga vaktsineeritutele. Harjumaa, Ida-Virumaa ja Pärnumaa suuremad perearstikeskused hakkavad kutsuma vaktsineerima üle 80-aastaseid.
„Praeguseks on saanud esimese vaktsiinidoosi kõik vaktsineerimist soovinud haiglavõrgu haiglate, kiirabi ja perearstikeskuste töötajad. Käimas on hambaraviasutuste töötajate vaktsineerimine, algab väljaspool haiglavõrku töötavate eriarstide ja õendustöötajate, sh kooliõdede vaktsineerimine ja nädala teises pooles käivitub apteekrite vaktsineerimine,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Vaktsineerimine jätkub hooldekodudes ja erihooldekodudes ning kõigile varem esimese vaktsiinidoosi saanutele tagatakse teine doos. Kõrgema nakkusriskiga maakondades Harjumaal, Ida-Virumaal ja Pärnumaal hakkavad suuremad perearstikeskused kutsuma kaitsesüstimisele üle 80-aastaseid, kel oma kõrge ea tõttu on suur risk põdeda COVID-19 haigust väga raskelt.“
"Perearstid alustatavad riskirühmade vaktsineerimist ühtse plaani järgi. Riskirühmadega võetakse perearstikeskustest ühendust, et leppida kokku täpsem aeg. Soovitame neil, kes riskirühma kuuluvad ja kutse saavad, kindlasti seda võimalust kasutada. Vaktsiin on mõeldud just neile inimestele, kes võivad COVID-19 haigust põdeda raskelt. Samuti toonitan, et kokkulepitud ajal tuleb kindlasti perearstikeskusesse kohale tulla, et vältida võimalikku vaktsiini kadu. Kui inimene vahepeal haigestub, peaks sellest perearstikeskust teavitama, et saaksime planeerida vaktsiini mõnele teisele riskirühma kuuluvale patsiendile," ütles Eesti Perearstide Seltsi juht dr Le Vallikivi.
Riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimise pilootprojektiga alustati 20. jaanuaril kaitsesüstimist Linnamõisa Perearstikeskuses. Samuti alustas tänasest pilootprojekti raames vaktsineerimist Lasnamäel Medicumi perearstikeskus. Haigekassa esmatasandi teenuste juhi Külli Friedemanni sõnul on Linnamõisas alustatud pilootprojekt püsinud graafikus ning nüüd on aeg hakata järk-järgult vaktsineerima riskirühmade patsiente ka teistes Eesti piirkondades. „Ootame alanud nädalal vaktsiinitellimusi kolme maakonna perearstikeskustelt ja loodame vaktsineeritute ringi laiendada nii kiire tempoga kui Eestisse jõudvad vaktsiinitarned võimaldavad,“ lisas Friedemann.
Lõppenud nädalal tehti Eestis 12 623 vaktsineerimist. Kokku on Eestis alates detsembri viimasel nädalal alanud vaktsineerimisest 5 vaktsineerimisnädala jooksul tehtud 38 594 vaktsineerimist 28 186 inimesele, kellest mõlema doosiga on vaktsineeritud 10 408. Eile jõudis terviseametisse 1200 doosi Moderna vaktsiini ja täna 10 530 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini. Perearstikeskustele eraldatakse sel nädalal riskirühmade vaktsineerimiseks 4000 vaktsiinidoosi.
Kuna Eestisse jõudvad vaktsiinikogused on esialgu piiratud, siis on koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga määratletud riskirühmad, kellele tuleb võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras:
- tervishoiuasutuste töötajad, kuna COVID-19 haigetega kokkupuute tõttu on neil suurem risk nakatuda ning vaktsineerimine aitab tagada tervishoiusüsteemi toimepidevuse;
- hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud;
- 70-aastased ja vanemad inimesed ning teatud krooniliste haigustega inimesed, kelle puhul võib COVID-19 haiguse kulg olla raskem;
- elutähtsate teenuste osutajad ja teised eesliini töötajad;
- niipea kui Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiini, võimaldatakse vaktsineerimist kogu Eesti elanikkonnale.
Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac), millega on Eestile tellitud kokku 3 477 726 doosi vaktsiini. Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja eelostulepingutega.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
Allikas: Sotsiaalministeerium