Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

Nädala jooksul lisandus 306 gripi- ja 1764 COVID-19 juhtu

30. Märts 2023

Nädala jooksul lisandus 306 gripi- ja 1764 COVID-19 juhtu

12. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3094 inimest, 36,3% nendest olid lapsed. Kokku registreeriti 306 gripi haigusjuhtu, COVID-19 juhtumeid lisandus 1764.

 

Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumuse intensiivsust hinnata keskmiseks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks. Üldine haigestumus püsib stabiilsena. Sentinel-seire andmete põhjal osutusid 47,4% proovidest positiivseks gripilaadsete viiruste suhtes. B-gripiviiruse osakaal moodustades 21,1%, rinoviiruste osakaal moodustab 10,5%, inimese metapneumoviiruse (hMPV), adeno- ja SARS-Cov-2 viiruste osakaal moodustab võrdselt 5,3% kõikidest positiivsetest sentinel-proovidest.
 

Laboratoorse kinnituse said 147 gripiviirust, neist 43 olid A- ja 104 B-gripiviirused. Domineerivaks viiruseks on B-gripiviiruse alatüüp Victoria.
 

Grippi haigestumus kasvas eelmise nädalaga võrreldes 49% võrra. Haigestunutest pea pooled olid kuni 15-aastased lapsed.
 

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel vajas gripi tõttu haiglaravi 25 patsienti. Gripi tõttu hospitaliseeritute arv on aeglases langustrendis. Viirus levib edasi lainetena. Hooaja algusest on kokku gripi tõttu hospitaliseeritud 1154 inimest. Neist 69,7% on olnud üle 50-aastased.  Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal 54 inimest vanuses 9-97.
 

Nädala jooksul lisandus 1764 COVID-19 haigusjuhtu. Eelmise nädalaga võrreldes on registreeritud haigusjuhtude üldarv suurenenud 18% võrra. Hoolekandeasutustes registreeritud kollete arv on veidi tõusnud, aga nendes tuvastatud haigete arv on võrreldes möödunud nädalaga jäänud samale tasemele.
 

Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 139 COVID-19 patsienti, kellest 58 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Nädala jooksul suri kaheksa inimest vanuses 69-90, kõigil olid rasked kaasuvad haigused. 
 

Kuna on palju kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, siis levib viirus edasi varjatult. Arvestades haigestumise suurenemist koolilaste ja tööealiste seas, on oodata järgmisel nädalal SARS-CoV-2 viirustega seoses aeglast kasvu vanemaealiste seas ning järgmistel nädalatel haiglaravi kasvu eeskätt vanemaealiste seas.