Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.
Praegune COVID-19 puhang ilmestab väga selgelt, kui suur mõju võib ühel nakkushaigusel inimkonnale olla. Haigusega toimetulekuks ja selle leviku pidurdamiseks, oleme viiruse tõttu pidanud loobuma lähedastega koosolemisest, reisimisest, mitmetest vabaaja veetmise võimalustest, harjumuspärasest töö- ja koolikorraldusest, isegi enamikest plaanilistest tervishoiuteenustest jm.
Ajavahemikul 6.-12. aprillini pöördus Eestis arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3358 inimest, haigestunutest viiendik olid lapsed.
„Üldjoontes võib öelda, et järsk, 46 protsendipunktiline, langus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumises on märk gripihooaja taandumisest,“ ütles Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova. „Oleme jõudmas tavapärasele hooajavälisele tasemele.“
Ajavahemikul 30. märtsist 5.aprillini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti juurde 6 215 inimest, neist veidi üle veerandi juhtudel olid haigestunuteks lapsed. Kõige rohkem oli arstile pöördunute seas on inimesi vanuses 30-64 ja vanemaealisi patsiente.
Ülemiste hingamisteede nakkustesse haigestunute arv kasvas eelmisel nädalal 61 protsendi võrra, ajavahemikul 16.-22. märts pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 5595 inimest.
Ajavahemikus 9. kuni 15. märtsini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 3472 inimest, neist 42,7 protsenti olid lapsed.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumus on langustrendis. Üldine haigestumus vähenes eelneva nädalaga võrreldes 6 protsenti, grippi 10 protsenti. Laboratoorse kinnituse said 136 gripiviirust, neist 90 olid A- ja 48 B-gripiviirused.
Ajavahemikus 2. kuni 8.märtsini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 3710 inimest, neist 44 protsenti olid lapsed.
Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) kaudu registreeritud andmete põhjal püsis haigestumine stabiilsel tasemel. Etioloogiline pilt muutus polümorfseks. Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal püsis samal tasemel (47 protsendi). RS viirustega seotud haigestumiste arv kasvas, moodustades 42%.
Ajavahemikus 24. veebruarist kuni 1.märtsini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3894 inimest, neist 46 protsenti olid lapsed.
Ajavahemikus 17. kuni 23. veebruarini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4078 inimest, neist 50,8 protsenti olid lapsed.
Terviseamet soovib meelde tuletada, et enne suurtel rahvusvahelistel üritustel osalemist tuleks enda ja teiste tervise kaitseks veenduda, et soovituslikud vaktsiinid oleksid tehtud. Lisaks headele emotsioonidele, mida suurüritused pakuvad, võib suureneda ka nakkushaiguste leviku oht. Seda tasuks silmas pidada ka 2.03.–8.03.2020 Tallinnas toimuva iluuisutamise juunioride maailmameistrivõistluste (World Junior Figure Skating Championships 2020) kontekstis. Selle ürituse raames on Tallinnasse oodata andekaid noorsportlasi ja nende fänne rohkem kui 40-st riigist üle maailma.
Ajavahemikus 10. kuni 16. veebruarini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 4009 inimest, grippi ja gripitaolistesse nakkushaigustesse haigestumine kasvas 26 protsendi võrra.