Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.
Terviseamet alustab sel nädalal kampaaniat „Tule varju“, millega soovitakse eelkõige just lapsevanemate tähelepanu juhtida vaktsineerimise vajalikkusele.
42. nädalal ehk perioodil 14.- 20. oktoober pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2930 inimest, kellest 45,2 protsenti olid lapsed. Eelmise nädalaga võrreldes püsis haigestumise stabiilsel madalal tasemel.
Laboratoorselt gripiviiruse levik veel kinnitust leidnud pole, põhiliselt olid haigestumised seotud paragripi- ja rhinoviirusega. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 222,1. Vanusrühmade järgi haigestuvad ülemiste enim kuni viieaastased lapsed.
Haigestumine Euroopa regioonis
Ravimiamet ja terviseamet kinnitavad, et Eestis kasutatav poliomüeliidi süstitav inaktiveeritud vaktsiin või seda sisaldavad liitvaktsiinid ei põhjusta vaktsiini-indutseeritud poliomüeliiti.
Filipiinidel on vaktsiin-derivaat polioviiruse puhangu põhjustajaks poliomüeliidi suukaudse nõrgestatud elusvaktsiini (OPV) ja halbade sanitaartingimuste koosmõju.
OPVd kasutati Eestis viimati 2009. a, immuniseerimiskava raames lõpetati selle kasutamine 2008.a. kui mindi üle süstitavale inaktiveeritud polioviiruse vaktsiinile (IPV).
Perioodil 7.- 13. oktoober pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2768 inimest, neist 43,6 protsenti olid lapsed. Gripiviiruse ringlemine laboratoorset kinnitust ei leidnud, põhiliselt oli haigestumine seotud paragripi- , rinoviirusega.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise püsis eelmise nädalaga võrreldes stabiilselt madalal.
Nakatunute arvu osas maakondades suuri erinevusi ei ole, vanusrühmade järgi haigestuvad enim kuni viieaastased lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 209,8.
Tulenevalt läkaköhasse haigestumise kasvust vaktsineeris end terviseameti ettepanekul septembris läkaköha vastu ligi 4000 haiglatöötajat, lisaks annab kompleksvaktsiin kaitse difteeria ja teetanuse vastu. Vaktsiin oli haiglatöötajate jaoks tasuta.
Eestis on Euroopa Liidu kõrgeim suremus gripi tüsistustesse. Möödunud hooajal suri gripi tõttu ligi 60 inimest, kellest enamik olid vanemaealised ja paljud hooldekodude elanikud. Kõrge suremus ja madal gripi vastu vaktsineerimise hõlmatus on peamised põhjused, miks sellest sügisest on üld- ja erihooldekodudes elavatel inimestel võimalik ennast gripi vastu tasuta vaktsineerida.
Seoses algava gripihooajaga tuletab terviseamet meelde, et vaktsiini toimivus sõltub otseselt säilitamistemperatuurist, mistõttu peaksid inimesed apteegist kaasa ostetud vaktsiini transportimisel tähelepanelikult jälgima külmahela säilimist.
Gripihooaja eel arutasid sotsiaalministeerium, terviseamet, ravimiamet ning Eesti apteekide ühendus, Eesti apteekrite liit, Eesti proviisorite koda ja Eesti perearstide selts gripi vastu vaktsineerimise korraldamist apteekides.
Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki Euroopa kõrgeim. Kuigi vähivastane HPV vaktsiin on olnud 12-14-aastaste tüdrukute jaoks kaks aastat tasuta, on üldine vaktsineerimisega hõlmatus madal.
Eelmisel sügisel alanud ja sel kevadel lõppenud gripihooajal vaktsineeris end 2017/2018 hooajaga võrreldes enam kui kaks korda rohkem inimesi, samuti langes nii gripi tõttu surnud kui intensiivravi vajanud inimeste arv.
Kui 2017/2018 gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu enam kui 44 tuhat inimest ehk 3,2 protsenti elanikkonnast, siis selle aasta mais lõppenud gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu enam kui 92 tuhat inimest ehk 7 protsenti Eesti elanikkonnast. Apteekides vaktsineeris end gripi vastu enam kui üheksa tuhat inimest.